:format(webp)/nginx/o/2021/04/15/13729185t1hac53.jpg)
/nginx/o/2023/03/13/15196692t1hb039.jpg)
Nii Tartu V Spa kui Aura keskuse juht on teinud pärast nende asutuse duširuumi torustikus Legionella-bakterite avastamist terviseametiga koostööd, ent pole sellele vaatamata saanud tänini selgust, kuidas võis leegionärihaiguse põhjustaja nende süsteemi sattuda.
Seni ringelnud väited, et küllap on süüdi kraanidest ja duššidest voolava sooja olmevee temperatuuri kahandamine energiasäästu eesmärgil, on kummagi veekeskuse juhi kinnitusel valed.
Legionella pneumophila, mis võib tekitada ägedalt kulgevat kopsupõletikku või gripitaolist palavikku, vajab paljunemiseks ja levikuks veetemperatuuri, mis jääb 20 ja 45 kraadi vahele, ning kaotab 60-kraadises vees eluvõime kahe minutiga.
/nginx/o/2023/03/13/15196695t1hf9e7.jpg)
Tartu kesklinnas asuva Aura veekeskuse juhataja Kairit Matto ütles, et nende keldris asuv 2000-liitrine boiler soojendab Tartu veevärgist sissetuleva umbes kaheksakraadise vee automaatselt 65 kraadini. Ta näitas eile oma kabinetis paksu sinist dokumentide köidet, kus on kirjas, et 3. märtsi varahommikul, mil terviseamet käis Aura keskuse duširuumides proove võtmas, oli boileri vee temperatuur täpselt nagu ette nähtud, 65 kraadi.
Samuti Tartu kesklinnas, Kvartali kaubanduskeskuse neljandal korrusel asuva V Spa juhataja Gea Puidak ütles, et energia kokkuhoiu pärast nad sooja vee temperatuuri alandanud ei ole. «Me hoolime klientidest ja meile on turvalisus oluline,» lausus ta. Alates spaa avamisest kuus aastat tagasi on basseinide vesi olnud alati korras, mida kinnitavad ka terviseameti laboris analüüsitud igakuised proovid.
/nginx/o/2023/03/13/15196693t1h9796.jpg)
Terviseamet pidi V Spasse möödunud kuul kohale minema, sest nakkushaiguste infosüsteemi tuli teatis, et eakal naisel on ilmnenud leegionärihaiguse ehk legionelloosi tunnused. Olles haiget küsitlenud ja võtnud tema kodus veeproovid, mis osutusid negatiivseks, said terviseameti esindajad nakkuse võimalikku teekonda uurides teada, et naine oli külastanud V Spad.
Probleem maja sees
Seejärel võttis terviseamet V Spas eri kohtades seitse proovi, millest rohkem kui pooled osutusid positiivseks. (Täpset positiivsete proovide arvu amet ei avalda.) Olme- ehk joogi- ja pesemisvees ei tohi baktereid olla, kuid terviseameti Lõuna regionaalosakonna juhataja Tiia Luha sõnul oli V Spas ilmnenud bakterite arv selline, mida terviseamet ei ole laboratoorselt mitte kunagi tuvastanud.
Päevapealt, 2. märtsil, käskis terviseamet V Spa sulgeda ning alustada seal rahvusvahelise 15 punktist koosneva kontrollikava järgi ulatuslikke tegevusi bakterikoloonia likvideerimiseks. «See tähendab puhastamist, puhastamist, puhastamist,» üles Luht.
V Spas avastatud Legionella-bakterid panid terviseameti kahtlustama, et neid võib leiduda ka muudes asutustes, kus on rohkelt vett ja torustikke. Nii võtsidki ameti esindajad proovid ka Aura keskuses, kus käib päevas kaks korda rohkem inimesi kui V Spas – üle tuhande. Kuues kohas võetud proovidest osutusid naiste duširuumi ühe duši proovid positiivseks. (Igas kohas võeti kaks proovi.) Kuid bakterite sisaldus polnud seal ülemäära suur.
/nginx/o/2023/03/13/15196694t1hd0b0.jpg)
Osa proove Auras võttis terviseamet öö läbi seisnud veest ja osa pärast seda, kui oli lasknud torudest veel joosta, ning nägi tulemuste põhjal, et vee voolamine vähendas seal bakterite hulka. Kuna Tartu veevärgist Aurasse tulev vesi oli puhas – sama näitasid ka V Spasse sissetuleva vee proovid –, viitab see Luha sõnul sellele, et «probleem on kuskil majas sees».
Aga kus täpsemalt, see tekitab Aura juhatajale Mattole jätkuvalt küsimusi, millele ta püüab ka ise vastuseid leida. Ta loeb kõiksugu materjale, mida vaid kätte saab. Tema töölaual Aura keldrikorrusel ootab näiteks tutvumisjärge Euroopa Parlamendi ja nõukogu 62-leheküljeline direktiiv olmevee kvaliteedi kohta.
Seisva vee riskid
Võimalusi, kuidas Legionella-bakterid Aura veekeskusse said, leidub Matto sõnul mitmeid, kuid need kõik on pelgalt spekulatsioonid. Lõuna-Eesti vesi on rauarikas, mistõttu moodustub rohkesti katlakivi, kus bakteritel on soodne pesitseda – seda näeb kas või dušiotsikutel. Kuna üks dušš, kust bakterid avastati, asub ujulast tulles kõige kaugemal, sauna ukse kõrval, mille juures käib pidev edasi-tagasi voorimine, ei saa välistada, et toda dušši kasutatakse vähem, rääkis Matto. Pikalt seisev vesi soodustab aga bakterite vohamist.
Lõuna-Eesti vesi on rauarikas, mistõttu moodustub rohkesti katlakivi, kus bakteritel on soodne pesitseda – seda näeb kas või dušiotsikutel.
«See kõik võib olla, aga ei pruugi olla,» sõnas Matto. «Kust see asi alguse sai, ei oska oletada.»
Luht pakkus, et probleemi alget tuleb nii V Spas kui Auras otsida kas dušiotsikutes või torustiku põlvedes.
Erinevalt V Spast, mille terviseamet lasi sulgeda, jäid Aura uksed külastajaile avatuks, sest seal on bakteritega saastunud torustik keskuse teistest kraanidest ja veesõlmedest eraldatud. Nii meeste kui naiste alumise korruse duššidest, mida on kokku 28, on suletud pooled. V Spal on kõik torud omavahel ühenduses.
Legionella-bakterite leidumine vees ei ole siiski midagi erakordset. Näiteks 2015. aastal uuris terviseamet Legionella-bakterite sisaldumist lasteasutustes ning avastas need uuritud 15 asutuse veesüsteemidest tervelt kümnes. Aasta varem uuris terviseamet sama bakteri leidumist Eesti kaheksas suuremas veekeskusega majutusettevõttes ning avastas Legionella’t kolmes Põhja-Eesti ja kahes Lõuna-Eesti majutusasutuses.
Kummastki uuringust ei selgunud põhjust, miks osas lasteaedades ja majutusasutustes leidus bakterit ja teistes mitte. Mõõdetud sooja ja külma vee temperatuurid olid kõigis asutustes suhteliselt sarnased ning seost vee temperatuuri ja Legionella sisalduse vahel uuringuist välja ei tulnud.
Vaja on püsilahendust
Kummatigi tahavad nii V Spa kui Aura keskuse juht teada, kust probleem, mis on tekitanud üle Eesti elavat vastukaja, alguse võis saada, et edaspidi selle otsa enam mitte sattuda. Nad mõlemad on lasknud oma asutuses ära teha kõik protseduurid, mida terviseamet on soovitanud teha.
«Nad on väga hästi koostööd teinud,» tunnustas Luht, «on olnud muretsevad ja hoolsad, et saada oma teenus korda.» Ta lausus, et V Spa saab uute proovide vastused alanud nädala jooksul ning kui need on negatiivsed, saab spaa uksed taas lahti teha.
Terviseameti esindajad on võtnud märtsis ligi 30 proovi, sealhulgas hooldekodus, mille juhid seda ise palusid, et olla kindlad, ega vanureile leegionärihaigus ligi saa tikkuda.
Ent isegi kui torustik saab puhastatud ja desinfitseeritud ning kuuma veega läbi jooksutatud, ei pruugi Aura juhataja Matto sõnul sellest piisata, et probleem igaveseks likvideerida. «Vaja on püsivat lahendust,» ütles ta. «Selleks on vaja teada, kus on see uks, kust bakter meile sisse on tulnud.»
Seni ta seda ei tea. Ja ei tea ka Puidak, kust tuli Legionella pneumophila V Spasse. «See on halbade asjaolude kokkusattumisel tekkinud,» lausus ta.
Samal ajal jätkab terviseamet uurimist, kas Legionella-baktereid võib leiduda ka mujal. Ameti esindajad on võtnud märtsis ligi 30 proovi (ühest asutusest võetakse mitu proovi), sealhulgas hooldekodus, mille juhid seda ise palusid, et olla kindlad, ega vanureile leegionärihaigus ligi saa tikkuda. Eilseni oli terviseamet leidnud Legionella’t ka ühest Tartu hotellist, mille nime amet ei avalikusta, sest majutusasutuses saab vähese arvuga baktereid tõrjuda väidetavalt lihtsamini ja kiiremini ning seda sulgeda pole seetõttu vaja.
Terviseameti esindaja: pole vaja hullult karta
Eestis on Legionella-bakterist põhjustatud legionelloosi ehk leegionärihaigust, mis tekitab raskekujulise kopsupõletiku, põdenud viimasel ajal 10–18 inimest aastas.
Kahes Tartu veeasutuses leitud Legionella pneumophila on aga tekitanud olukorra, kus paljud nohu, köha ja kõrge palavikuga inimesed, kellest mitmed kurdavad lisaks kõhulahtisust ja oksendamist, on võtnud terviseametiga ühendust, väljendades kahtlust, et neilgi on legionelloos.
«Sellesse [haigusesse] nakatutakse üliüliharva,» lausus Tiia Luht, terviseameti Lõuna regionaalosakonna juhataja. «Ei ole vaja muretseda ja karta selle pärast.» Peale ühe eaka naise, kellel arstid diagnoosisid legionelloosi ning kelle juhtumist saigi alguse selleteemaline ažiotaaž Eestis, pole terviseameti andmeil ühelgi veekeskuste külastajaist seda haigust rohkem diagnoositud.
Leegionärihaigus levib mikroosakeste sissehingamisel, kuid ei levi inimeselt inimesele. «Ei pea nii hullult kartma,» rahustas Luht.
Kõige sagedamini haigestuvad leegionärihaigusse üle 50-aastased inimesed – mehed rohkem kui naised –, kellel on nõrgenenud immuunsus, kes suitsetavad ning kellel on kaasuvad haigused, ennekõike kasvajad, aga ka suhkurtõbi ja kopsuhaigused.