Riigikohus mõistis tuntud arsti Matti Maimetsa lõplikult õigeks

Riigikohus jättis muutmata tuntud arsti Matti Maimetsa õigeksmõistmise toimingupiirangu rikkumise süüdistuses. Foto: Margus Ansu

Riigikohus jättis täna muutmata tuntud arsti Matti Maimetsa õigeksmõistmise toimingupiirangu rikkumise süüdistuses, mis oli seotud tema tegevusega HI-viiruse vastaste ravimite hankimist koordineerivas komisjonis.

Prokuratuur süüdistas Maimetsa toimingupiirangu rikkumises, sest ta kuulus tervise- ja tööministri käskkirjaga loodud antiretroviirusravimite hankimisega seotud komisjoni, aga töötas samal ajal lepingute alusel ka neid ravimeid tootnud äriühingute heaks ja sai neilt tasu.

Selle komisjoni ülesandeks oli osaleda ravimite hankeplaani koostamises ning teha ettepanekuid ravimite kasutamise ja ravi korralduse planeerimiseks. Sisuliselt osales komisjon ravimite riigihangete ettevalmistamises.

Maa- ja ringkonnakohus mõistsid Maimetsa õigeks, sest nende hinnangul ei olnud ta komisjoni liikmena seaduse mõttes ametiisik. Komisjoni töös osalemine ei toonud kohtute arvates selle liikmetele kaasa kohustusi ja see oli kõigest nõuandev organ, kes ei langetanud siduvaid otsuseid.

Riigikohtu kriminaalkolleegium nõustus küll Maimetsa õigeksmõistmisega, kuid muutis selle põhjendusi.

Kolleegiumi hinnangul saab ministri käskkirja alusel loodud komisjoni liiget siiski ametiisikuks pidada. Samas juhtis Riigikohus tähelepanu sellele, et menetluse kestel polnud kahtluse alla seatud Maimetsa väidet, et ta ei olnud käskkirjast teadlik. Kuna Maimets ei teadnud käskkirjast ega pidanudki sellest teadma, ei saanud käskkiri tema suhtes kehtida ega talle õiguslikke tagajärgi kaasa tuua. Maimets tegutses komisjoni liikmena hoopis töövõtulepingu alusel, mille sotsiaalministeerium oli sõlminud Eesti Infektsioonhaiguste Seltsiga.

Prokuratuur keskendus Maimetsale süüdistuse esitamisel justnimelt ministri käskkirjale. Seetõttu ei olnud kohtutel võimalik süüdistuse piiridest väljumata hinnata, kas Maimetsa ametiseisund võis tuleneda ministeeriumi ja seltsi ning seltsi ja Maimetsa vahel sõlmitud lepingutest.

Prokuratuuri hinnangul oli süüdistuse esitamine õigustatud

Lõuna ringkonnaprokuröri Allar Nisu sõnul oli prokuratuur oli selles asjas süüdistust esitades seisukohal, et Matti Maimets on toime pannud toimingupiirangu rikkumise, kuna tegutses ravimite hankimisega seotud komisjoni liikme ametikohal ametiisikuna, töötades samal ajal ravimeid tootnud äriühingute heaks ja saades neilt tasu.

«Kui maa- ja ringkonnakohus leidsid, et Matti Maimets ei olnud ametiisik, siis riigikohus jõudis seisukohale, et ministri käskkirja alusel loodud komisjoni liiget saab ametiisikuks pidada. Küll aga ei saa riigikohtu hinnangul antud juhul Matti Maimetsale ametiisiku staatust omistada, sest kohtuliku uurimise käigus ei tuvastatud, et ta oleks olnud teadlik haldusaktist, mis ametiseisundi saanuks tekitada,» märis Nisu.

Tema sõnul kehtib põhimõte, et õiguslikke tagajärgi loob ainult kehtiv haldusakt. Haldusakti kehtivuseks peab olema tuvastatud, et inimesele oleks see teatavaks tehtud. Kuivõrd kohtuliku uurimise käigus ei tuvastatud, et Matti Maimets oleks olnud oma töö käigus komisjoniliikmena teadlik ministri käskkirjast ehk haldusaktist, millega ta ametiisiku staatuse sai, leidis riigikohus, et haldusakt ei saanud tema suhtes kehtida ega talle õiguslikke tagajärgi kaasa tuua.

«Prokuratuuri hinnangul oli süüdistuse esitamine õigustatud. Olukordades, kus inimene osaleb otsuste tegemises või nende suunamises, mis mõjutab miljonite eurode riigi raha kasutamist ning saab samal ajal tulu äriühingutelt, kes saavad otsuste tulemusel kasumist, on selge korruptsioonioht,» ütles prokurör.