Eelmisel aastal jooksid Venemaa Föderatsiooni kodanikud piiri tagant Eesti kinnisvarale tormi. Ostud kasvasid ligi 40 protsenti ning enim nõuti odavaid kortereid Ida-Virumaal, eeskätt Narvas, Kohtla-Järvel ja Sillamäel. Ostetud korteritega tutvudes avaneb aga aastaid toiminud kummaline muster.
«TÄISTUND» ⟩ Kas Eesti on agressorriigi kodanikele salaukseks Euroopasse? (3)
Püssis asuva 133 korteriga maja õuel võtab meid vastu korteriühistu esimees Ülo Tuur. Tal on kaasas suur võtmekimp ning ta viib meid ühest Vene kodaniku ostetud korterist teise. Iga kümnes korter selles majas kuulub Vene kodanikule piiri tagant. Esimese korteri uks pole isegi lukustatud. «See on lahti juba eelmise omaniku ajast,» ütleb Tuur, kui astume kolmetoalisse korterisse. Mitte ühtegi mööblieset, tapeet ripub lahtiselt seintel, ei ole köögimööblit ega WC-pottigi. «See WC-poti puudumine on siin kõige väiksem mure,» muigab Tuur. «Siin peaks elama üks Vene kodanik, aga me pole teda kunagi näinud. Ma sügavalt kahtlen, kas ta seda korterit näinudki on.»
Seejärel siseneme veelgi suuremasse, neljatoalisesse tühja korterisse. «Ka selle korteri omanik on jäljetult kadunud. Meilidele ei vasta, telefoninumbreid pole,» vangutab Tuur pead.