Eesti saadab Ukrainale snaiperrelvi ja erivarustust (1)
/nginx/o/2022/03/07/14411686t1hca79.png)
16. märts 2023, 12:37
:format(webp)/nginx/o/2023/03/16/15201762t1h4e4d.jpg)
Valitsus toetas neljapäeval kaitseminister Hanno Pevkuri ettepanekut saata Ukrainale järjekordne sõjalise abi pakett, mis sel korral koosneb muu hulgas snaiperrelvadest ja eriüksuste varustusest.
Eesti uusim abipakett sisaldab poolautomaatseid vintpüsse, snaiperpüsse, sihikuid, binokleid, laskemoona, individuaal- ja erivarustust, patrullpaate ja soojuskaameraid. Lisaks annetatakse meditsiinivarustust. Kokku on sõjalise abi väärtus 494 300 eurot. Varustuse annetamisega ei kannata kaitseväe väljaõppe- ega sõjaajavõimed.
«Eile arutasime koos liitlastega Ramsteini formaadis Ukraina abistamise hetkeseisu ja on selge, et Ukraina toetamisel kusagilt lisaaega võtta ei ole. Meie suur algatus on suunatud Euroopa Liidu ühisele miljoni suurtükimürsu hankimisele, ent jätkata tuleb ka väiksemate, täpselt sihitud abipakettidega. Sellest ka meie tänane otsus suunata seekordne abipakett, jätkuna eelmisele, just eriüksuste varustusele ning snaipritele,» ütles kaitseminister Hanno Pevkur.
Eesti on andnud Ukrainale sõjalist abi ligi 400 miljoni euro väärtuses ehk enam kui üks protsent SKTst. Varem on Eesti annetanud näiteks Javelini tankitõrje raketisüsteemi rakette, haubitsaid, tankitõrjemiine, tankitõrjegranaadiheitjaid, miinipildujaid, sõidukeid, sidetehnikat, meditsiinitarvikuid, isikukaitsevahendeid ja kuivtoidupakke.
Koostöös Saksamaaga on Eesti Ukrainale annetanud kaks välihaiglat ja meditsiinitarbeid väärtuses ligi 15 miljonit eurot. Kolmanda välihaigla annetab Eesti Ukrainale koostöös Hollandi ja Norraga, kes toetasid projekti 7,8 miljoni euroga.
Annetatud varustuse plaanib kaitseministeerium esitada hüvitamiseks Euroopa rahurahastu kaudu, kust seniste otsuste põhjal saab Eesti tagasi 156 miljoni euro ulatuses hüvitist.