ERKKI BAHOVSKI ⟩ Iraagi sõda tekitas küsimusi, millele on ka praegu keeruline vastata

Väidetavat antraksiampulli demonstreeriv USA tollane riigisekretär Colin Powell esitas 5. veebruaril ÜRO Julgeolekunõukogus Iraagi vastu arvukalt tõendid. Osa neist osutus fabritseerituks. Foto: Elise Amendola/AP/Scanpix

Palju on spekuleeritud selle üle, kes täpselt oli Vilniuse kirja autor, kuid praegu polegi see nii oluline. Oluline on, missugune oli selle kirja mõju meie välis- ja julgeolekupoliitilisele positsioonile. 20 aastat hiljem võib anda loodetavasti tasakaalukamaid hinnanguid, kirjutab arvamustoimetaja Erkki Bahovski.

Vilniuse kümme – nõnda hakati kirjale allakirjutanuid kutsuma – toetas Ameerika Ühendriike, viidates viimase väidetele massihävitusrelvade olemasolu kohta Iraagis. Reaktsioon ei lasknud end kaua oodata – 18. veebruari Euroopa Ülemkogul teatas toonane Prantsusmaa president Jacques Chirac, et allakirjutanud riigid «jätsid kasutamata võimaluse vait olla».

Asja ei teinud paremaks ka toonase USA kaitseministri Donald Rumsfeldi märkus uuest ja vanast Euroopast, kus uus Euroopa tähendas Ida-Euroopa riike ning vana peamiselt Prantsusmaad ja Saksamaad.