Vanglad avardasid kinnipeetavate ligipääsu veebilehtedele
21. märts 2023, 16:14
Vanglad asusid täitma riigikohtu hiljutist otsust ning alates 15. märtsist on kinnipeetavatele lisaks seni lubatud veebilehtedele juurdepääs ka Ametlike Teadaannete võrguväljaandele ja riigikohtu veebilehele.
Riigikohtu üldkogu leidis 15. veebruaril avaldatud otsuses, et kinnipeetavatele tuleb edaspidi tagada ligipääs Ametlike Teadaannete ja riigikohtu veebilehele, kohus vaagis asja eluaegse vangi Romeo Kalda kaebuse alusel.
Vangistusseadus lubas juba varem kinnipeetavatel kasutada õigusaktide andmebaase, kohtulahendite registrit ning riigikogu ja õiguskantsleri kodulehte. Nüüd tunnistas riigikohus põhiseadusvastaseks sätte, mis ei võimaldanud vangidel külastada Ametlike Teadaannete veebilehte ja riigikohtu kodulehe seda osa, kus ei avaldata kohtulahendeid.
Riigikohus märkis, et tegemist oli juba mitmenda vangide internetile ligipääsu puudutava kohtuasjaga ning oleks soovitav, kui riigikogu lahendaks selle küsimuse terviklikult. Kui kohtud kaaluvad vangide internetti lubamist veebileht-haaval, siis koormab see asjatult kohtusüsteemi ja toob riigile kaasa põhjendamatuid kulutusi.
Üldkogu hinnangul võiks seadusandja kõigepealt otsustada, milline teave on vangide põhiõiguste tagamiseks oluline ja sellest lähtudes panna paika, millistele veebilehtedele oleks neil tarvis pääseda. See ei tähenda, et vangide internetikasutuse õigust ei võiks piirata näiteks julgeolekukaalutlustel, sulgedes veebilehtedel välismaailmaga suhtlemise võimalused. Üks võimalik lahendus oleks anda vanglale õigus otsustada igal üksikjuhul ise, kas kinnipeetav pääseb mõnele veebilehele, või lubada vange teatud lehtedele osana motivatsioonisüsteemist.
Praeguses kohtuasjas taotles kinnipeetav ligipääsu Ametlike Teadaannete ja riigikohtu veebilehele. Justiitsminister ei toetanud sellise võimaluse loomist, viidates võimalikele julgeolekuriskidele vangide välismaailmaga suhtlemisel ja täiendavatele kuludele lehtede sisu kontrollimisel.
Riigikohtu üldkogu leidis, et ministri argumendid on küll kaalukad, aga praegusel juhul pole need piisavad, et piirata põhiseaduses sätestatud õigust saada vabalt üldiseks kasutamiseks avaldatud infot. Veebilehed on tänapäeval riigiasutustele peamiseks kanaliks oma tegevuse kohta info levitamisel ja võimaldavad vangidel olla kursis ühiskonnas toimuvaga.
Üldkogu märkis, et veebilehtede kasutamisega kaasnev julgeolekuoht on suuresti hüpoteetiline, sest süüdimõistetutel on lubatud välismaailmaga suhelda ka kirja ja telefoni teel ning külalistega kokku saades.
Riigiasutuste veebilehtedel on suhtlemisvõimalused ehk kommentaaride kirjutamine, sõnumite saatmine piiratud ja vanglal on tehniliselt võimalik need üldse kinni panna. Sellega kaasnevad küll riigile kulud, aga kahe veebilehe puhul poleks need ülemäära suured.
Seni oli kinnipeetavatel võimalik asutustelt infot saada teabenõuetega, millele vastamine tekitas samuti kulusid.