Parkimishuligaane tuleb juurde, aga head rohtu nende vastu pole (1)

Uwe Gnadenteich
, ajakirjanik
Copy
Ebaviisakalt kõnniteel peatumine
Ebaviisakalt kõnniteel peatumine Foto: Lugeja foto

Neljarattalised sõidukid trügivad järjest nahaalsemalt kõnniteedele. Mupo juhi Aivar Toompere sõnul pole probleemile kiiret lahendust loota.

Seda, kas parkimisrikkumiste arv on oluliselt kasvanud või on inimesed selles küsimuses lihtsalt tundlikumaks muutunud, polegi võimalik täpselt aru saada. «Sissetulevate kõnede arv on kasvanud. Kui rikkujate arv on viimase paari aasta jooksul enam-vähem sama püsinud, siis kõnesid ja teavitusi tuleb rohkem. Seda meil pole võimalik täpselt öelda, et kas rikkumiste arv on kasvanud või on inimesed hakanud aktiivsemalt rikkumistest teatama,» lausus mupo juht.

Toompere sõnul on inimesi häirivate rikkumiste puhul enamasti tegu kõnniteel sõitmise või peatumisega. Need aga on asjad, mille eest mupo kedagi karistada ei saa. «Seadusandja ei ole meile selleks volitust andnud. Meie saame karistada ainult valesti parkijaid,» ütles Toompere.

Nii eelmisel kui üle-eelmisel aastal tegi mupo aastas üle 30 000 hoiatustrahvi. Laias laastus oli nendest üks kolmandik kõnniteel parkimise, üks kolmandik liiklusmärkide eiramise ja üks kolmandik haljasaladel parkimise eest.

«Need arvud on päris suured. Järelevalvega ei ole selles mõttes võimalik olukorda eriti parandada, sest me ei jõua igale poole. Kui keegi kuskil natuke aega kaupa laadib ja jätab selleks auto kõnniteele seisma, siis see on peatumine niikaua, kui juht näiteks majja sisse läheb, siis muutub see parkimiseks. Kui sellest meile teatatakse ja isegi kui me kiiresti kohale jõuame, on juht ammu ära sõitnud. Niisuguseid juhte saab trahvida ainult siis, kui meie patrull juhtub sealt õigel hetkel mööda sõitma,» rääkis Toompere.

Ta lisas, et valesti parkimise eest on trahv 20 eurot, parkides liiklusohtlikult või liiklust takistavalt 40 eurot ja nii mõnigi autojuht riskibki sellega, et saaks oma asjad kiiremini aetud. «Peatumine on see, kui autojuht laseb autost välja või võtab peale reisijaid või laadib vahetult kaupa. Näiteks, kui kaubik toob näiteks elumaja juurde klaveri, sõidab kõnniteele vahetult trepikoja ukse ette, kus tõstetakse klaver maha, siis on tegemist peatumisega. Pärast seda peaks kaubik ära sõitma. Mitte nii, et kaubik pargib kõnniteel kõik see tund aega, kui mehed klaverit üheksandale korrusele tassivad. Nii pikalt ta ei tohiks seal seista,» selgitas Toompere.

Sama asi on tema sõnul ka toidukulleritega, kes sõidavad toidukohtadesse tellimust võtma. «Niipea kui kuller läheb uksest sisse toidule järgi, muutub tema tegevus parkimiseks. Võibolla ta isegi ootab seal 10–15 minutit. Aga kui toitlustuskoha teenindaja tooks selle toidu talle välja ja annaks ukse peal üle, siis oleks tegu peatumisega,» rääkis Toompere.

Sellistele rikkumistele sattuvad mupo patrullid peale vaid juhuslikult ja kuna seaduse järgi on tegu vähetähtsa rikkumisega, siis ei saa ka rikkujat karistada, kui ta rikkumise kohe ära lõpetab. Näiteks kui kõnniteel seisma jäänud auto juht ütleb, et ma sõidan kohe ära.

Mupol ei ole head lahendust varnast võtta. Tervet linna ei saa kõnniteid eraldavaid poste täis panna. «Meie kliimas sajab ju lund, ja siis on lumekoristamisega probleeme. Eks linnas ole pandud lillekaste ja betoontuvisid strateegilisematessse kohtadesse, kuhu neid saab panna. Igale poole ei saagi. Kuhu saab panna, sinna pannakse järjest juurde. Näiteks loomaaia juures Paldiski maanteel tuli palktõketega takistada autojuhtide sõitmist haljasalale, sest märkidest polnud vähimatki kasu,» rääkis Toompere.

Probleemsetesse kohtadesse aga inspektoreid pikemaks ajaks valvama panna ei saa, sest patrullid peavad vastama ka väljakutsetele. Patrullid sõidavad küll regulaarselt läbi need kohad, kus on kõige rohkem rikkumisi. Aga kui seal on tol hetkel kõik korras, liigub patrull edasi ja veidi hiljem saabuv autojuht võib rahumeeli kõnniteel parkida.

Olukorra parandamine peaks Toompere sõnul saama alguse igast autojuhist endast, et täidetaks liiklusseadusest tulenevaid nõudeid ja ei seataks mõtlematu käitumisega ohtu kaasliiklejate elu.

Märksõnad

Tagasi üles