PALJASTUS Riik maksab looduskaitsealuse maa eest anomaalseid hindu

Ülle Harju
, ajakirjanik
Copy
Kalleima hektarihinnaga riigile omandatud looduskaitsealused krundid: Kõrkja tee 17a ja Kõrkja tee 12 Pirital.
Kalleima hektarihinnaga riigile omandatud looduskaitsealused krundid: Kõrkja tee 17a ja Kõrkja tee 12 Pirital. Foto: Mihkel Maripuu

Riik on ostnud mõne omaniku käest riigile looduskaitsealust maad erakordselt kallilt, kuni 1,2 miljonit eurot hektar, ning ametnikud on vaadanud läbi sõrmede maa väärtust oluliselt vähendavatele piirangutele, teised omanikud on aga saanud samade piirangute tõttu riigilt hüvitist kaks või isegi kümme korda vähem.

Pirita kloostri taga metsas ja niitudel sumisevad maakimalased ja vuliseb jõgi maastikukaitseala kaitsva tiiva all juba 1957. aastast. Pärast seda pole sinna mitte midagi ehitatud – isegi nõukogude parteibossid pidid jõeäärsetest daatšadest suu puhtaks pühkima.

Ometi ostis riik 2019. aastal skeemimeistrist ärimehe, pankroti ja ärikeelu üle elanud Rene Kuulmanni omandusest kaks krunti rohkem kui miljoni euroga, väiksema krundi (1672 m² kaitsealust heinamaad) hektarihinnaga 1,2 miljonit eurot.

Kui maalilisse Pirita jõe kääru võinuks püsti panna neli häärberit, nagu soovis maaomaniku kadunud isa Mati Kuulmann, ei paneks selline hind kulme kergitama. Kaitsealast väljas asuv ehitusloaga naaberkrunt on praegu müügis hinnaga kaks miljonit eurot hektar. Kuulmannil linn aga maju ehitada ei lubanud – kaitseala ju.

Tagasi üles