VIDEO ⟩ Piret Hartman: loovisikute õiglase tasustamise teema on üks prioriteet

Endine kultuuriminister Piret Hartman sõnas Postimehele antud intervjuus, et riik peab saama tagada kultuuriinimestele sotsiaalsed garantiid.

Kultuuriinimesed siin protestisid, et tahavad lisarahastust, ravikindlustust. Kas seda peaks neile andma ja kas meil on võimalik seda teha, sest riigi rahaline seis on üsna kehv?

Tegelikult kultuuriinimesed küsisid õiglast tasu oma töö eest ja sotsiaalseid garantiisid, mida kõik inimesed täna Eestis tahavad. Ma usun, et see ei olnud protest, et andke lihtsalt raha juurde, vaid lihtsalt see, et täna see olukord loovisikutel ja vabakutselistel on väga ebastabiilne. Need küsimused on olnud aastakümneid laua peal, kuidagi on inimesed hakkama saanud, aga täna kindlasti erinevad kriisid on nii palju mõjutanud, et kui me tahame tagada mitmekesist kultuuri, mis siin Eestis on, siis me peame ära lahendama ka loovinimeste küsimuse.

Kas me saame seda endale lubada?

Kindlasti me saame lubada seda, et me õiglasemalt tasustame ja kindlasti peame saama lubada seda, et tagame sotsiaalsed garantiid. Kasvõi ravikindlustussüsteemi puhul on see, et mida vähem inimesi on kaetud ravikindlustusega, seda rohkem me tegeleme hilisemas järgus väga tõsiste terviseprobleemidega, mis eelarve mõttes on võibolla isegi kulukamad, kui see, kui me oleme taganud selle ravikindlustuse.

Kultuur on väga mitmetahuline, sinna alla kuuluvad väga paljud erinevad asjad: religioon, muusika, film, teater, kunst jne. Mis nüüd loodava koalitsiooni prioriteedid on?

No kindlasti see sama loovisikute õiglase tasustamise teema on üks prioriteet. Teine prioriteet, mille ka meie omalt poolt lauale panime Sotsiaaldemokraatidena, oli kultuuri jätkusuutlikkuse ja teadliku kultuuripubliku kasvatamine, laste osalemine kultuuris. Kolmas oluline teema oli ka see, kuidas tuua kultuuri raha juurde. Kultuur ei ole ainult kulu, ta on ka tulu. See sama rahvusvahelistumise pool, et kui me räägime ka filmist, siis tänu sellele, et riigil on olemas Film Estonia, siia tulevad rahvusvahelised projektid, viimase kolme aasta jooksul on antud tööd pea 200-le inimesele. Ühe euro vastu saame viis eurot vastu. Need on need teemad, mis kindlasti saavad selles koalitsioonileppes sees olema.

Koalitsioonilaua taga oli jutuks, et on kavas muuta valimiste ringkondi. Mil moel ja mis see põhjus on?

Peamine põhjus oli see, et muuta valimisringkonnad õiglasemaks ja tagada ka väikestele piirkondadele samasugused õigused. Täna on teatud piirkonnad, kus see niiöelda kvoot, sealt sisse saada on üsna kõrge võrreldes teiste piirkondadega. Et teha lihtsalt neid piirkondi natukene ühtlasemaks. Aga kuidas see täpsemalt toimima saab, et kas osasid ringkondi teha väiksemaks või osasid teha suuremaks, eks see arutelu seisab ees ja kindlasti palume ka valimiskomisjonilt vastava analüüsi.

Te nüüd hakkate üle vaatama erakondade rahastamise korda. Mis teie arvate, kas see niiöelda annetuspoliitika peaks kaduma?

Ütleme nii, et meie eesmärk tõesti on see, et erakondade rahastamine muutuks läbipaistvamaks. Me oleme andnud päris olulise mandaadi rahastamise järelvalve komisjonile, aga kahjuks puuduvad tal hoovad ja tööriistad selleks, et seda mandaati teostada ja see on selline esimene pool, mida me oleme tegemas.

Kuidas te siis seda mandaati võiks hakata teostama või mis ta peaks saama teha?

Lihtsalt selleks, et vaadata üle kõiki erakondade rahastamisega seotud küsimusi, et tal oleks rohkem õigusi nende materjalide läbitöötamiseks. Ka see, kui erinevad organisatsioonid on näiteks omalt poolt annetamas või tegemas kampaaniat, et ka need oleks võimalik üle vaadata. Praegu näiteks osalevad erinevad MTÜ-d, mille tegevust ei ole üldse võimalik tänasel hetkel kontrollida.

Aga seda, et seda süsteemi kardinaalselt muuta, koalitsioon ei arutanud, sest tegelikult ju viimastel aastatel on olnud päris mitu jama just sellel teemal, mis on seotud näiteks annetustega. Kasvõi see sama Porto Franco teema, et praegu räägitakse kohtus selle üle, kas nüüd annetus on kuritegu või ei ole.

Eks tegelikult riik ju kogu aeg teeb seda süsteemi paremaks ja läbipaistvamaks. See, et meil tulevad ilmsiks teatud mured, näitab seda, et minu meelest süsteem toimib, et me tegelikult need valukohad toome välja ja proovime neid lahendada. Pigem see näitab seda, et olemasolevad süsteemid toimivad ja et need, kus on meil probleemid või kus toimub kuritarvitamine, need asjad tulevad välja.

Te leppisite ka kokku seda, et presidendivalimiste kandidaadid tuleks varem üles seda. Mis see täpsemalt endas hõlmab?

Praegusel hetkel on see kandidaatide esitamise tähtaeg nii viimasel hetkel, see tekitab avalikkuses palju segadust. Võimalust ka tegelikult selle kandidaadiga tutvuda, läbi rääkida, erakondadel, fraktsioonidel kohtuda jne. Kui kandidaadid esitatakse varem, siis on oluliselt vähem segadust ka ühiskonnas ja on võimalik pidada ka debatti nendel teemadel.