JUHTKIRI ⟩ Kas erakonnad teevad erakondade elu kibedamaks? Ootame

Urmas Nemvalts joonistab Illustratsioon: Urmas Nemvalts

• Erakondi tuleb kontrollida, ERJK õigusi laiendada.
• Lobireeglid peavad laienema ka riigikogu liikmetele.
• Jutt on võimuläbirääkijatel ilus, ootame pikisilmi tegusid.

Loodava valitsuskoalitsiooni läbirääkijate eilsed sõnad erakondade rahastamise ja lobitöö reguleerimise teemal annavad lootust, et asjad muutuvad paremaks.

Postimees aktsepteerib seisukohta, et erakonnad ei peaks täielikult sõltuma riigi toetusest. Oma osa on siin teha ka erakondadel endil, kes peaksid tõsisemalt hakkama tegelema raha kogumisega liikmemaksudest. Seni on erakonnad pidanud olulisemaks võimalikult pikka liikmete nimekirja ega ole end vaevanud liikmemaksuvõlglastelt raha välja nõudmisega.

Erakondadele tehtavate annetuste ümber on järjepidevalt lahvatanud suuremaid ja väiksemaid skandaale, mis annavad märku, et süsteemi on vaja reformida. Eks seda annab arutada, kas muutused peaks olema suuremad või väiksemad, kuid loodava koalitsiooni läbirääkijad esinesid eile seisukohtadega, mis annavad lootust, et mõni asi võib peagi hakata liikuma õiges suunas.

Postimees tervitab kava laiendada erakondade rahastamise järelevalve komisjoni (ERJK) õigusi. «ERJK tegevusmudel on end igati tõestanud, mingeid suurmuudatusi pole vaja. Konkreetsed ja selged asjad tuleb korda teha,» kirjutasime mullu novembris.

Erakondade esindajad olid siiski üpris üldsõnalised, kuidas nad siis õigupoolest ERJK korraldust muuta kavatsevad, mistõttu peame jääma äraootavale seisukohale, kas muutused on piisavad või jääb neist väheks. See, mida on vaja teha, on tegelikult ammuilma selge. Kaja Kallase esimese valitsuse ajal valmis justiitsministeeriumis selleks tarbeks ka seaduseelnõu, mis aga lõpuks kuhugi ei jõudnudki. 

See, mida on vaja teha, on tegelikult ammuilma selge. Justiitsministeeriumis on valmis selleks tarbeks ka seaduseelnõu, mis pole aga seni mitte kuhugi jõudnud.

Esiteks peab ERJK saama õiguse küsida dokumente ja teavet kolmandatelt isikutelt. Praegu saab komisjon küsitleda kahtlase annetuse saanud erakonda, kuid annetuse tegija võib järelepärimisele lihtsalt mitte vastata.

Teiseks peavad keelatud annetuse vastuvõtmisega kaasnema mõjusad tagajärjed. Kaalumist väärib mõte, et keelatud annetused, mis praeguse korra järgi tuleb tagastada, kantaks hoopis riigikassasse. Kui läbirääkijad selles ka kokkulepet ei saavuta, siis igal juhul peaks saama võimalikuks kanda keelatud annetus sundkorras riigieelarvesse, kui seda pole näiteks kuu jooksul tagastatud. Selleks pole lihtsamat viisi kui pidada see summa kinni erakonnale riigieelarvest kantavast rahast.

Kolmandaks vajab muutmist erakonna sidusorganisatsiooni definitsioon. Praegu on sidusorganisatsioon see, mille asutaja või liige on erakond. Sellest sättest on aga hõlbus mööda hiilida. Nii ei osale praegu ükski erakond ametlikult oma fondis või koolituskeskuses, mistõttu need jäävad ERJK kontrolli alt välja.

Samuti väärib kiitust plaan laiendada riigikogu liikmetele samad reeglid, mis tehti ametiisikutele juba kaks aastat tagasi valitsuse kinnitatud lobistidega suhtlemise hea tavaga.

Riigikogule valitsus selliseid reegleid ette kirjutada ei saa, rahvaesindajad ise on aga endale piirangute kehtestamisse leigelt suhtunud. Selge aga on, et ka riigikogu liikmete puhul peavad lobitöö reeglid paigas olema. Sõnad on seega seni ilusad. Loodame peagi näha ka tegusid.