AVALDUS Kaitseministeerium: Politico artikkel on pahatahtlik katse õõnestada Ukraina aitamist (10)

Brita-Maria Alas
, Eesti uudiste päevatoimetaja
Copy
Kaitseministeeriumi pressikonverents. Foto on illustratiivne!
Kaitseministeeriumi pressikonverents. Foto on illustratiivne! Foto: Taavi Sepp

Kaitseministeeriumi teatel sisaldab Politico teisipäevahommikune artikkel valet ning tegemist on pahatahtliku katsega õõnestada liitlaste ühtsust ja Ukraina aitamist sõjas.  

«Eestil pole kunagi olnud Strela-tüüpi relvi, samuti pole Eesti saatnud neid Ukrainale, ning ei ole Eesti ka omanud ega hankinud Stingereid, nagu Politico väidab,» kommenteeris ministeerium Politico artiklis kõlanud anonüümsete diplomaatide väiteid. «Eesti on Venemaalt tulenevat sõjalist ohtu alati mõistnud ja püüdnud teha kõik endast oleneva, et toetada Ukrainat,» lisas ministeerium avalduses.

Ministeeriumi sõnul otsustas Eesti Ukrainale olulisel määral sõjalist abi saata juba enne Venemaa täieulatusliku rünnaku algust Ukrainas ja enne, kui Euroopa Rahurahastu (EPF) süsteemi Ukraina sõjaliseks abistamiseks käivitas.

«Esimese lainega saadetud abi hulgas oli näiteks suures koguses tankitõrjesüsteeme, mis olid võtmetähtsusega Kiievi kaitsmisel Venemaa täiemahulise invasiooni alguses. Kogu relvastus, varustus ja laskemoon, mille Eesti on Ukrainale saatnud, on olnud töökorras ja varem kaitseväes kasutuses. Oleme Ukraina abistamiseks teinud nii palju kui võimalik. Lahinguväljal on oluline efekt, mitte see, kas varustus on kasutatud või uus,» sedastati vastuses. 

Euroopa rahutagamisrahastu (EPF) süsteemi eesmärk ongi taastada liikmesriikide enda kaitsevõime, tõi ministeerium välja. «Euroopa Rahurahastus annetuste deklareerimine taasteväärtuse alusel on täiesti reeglitekohane ja rakendub juhul, kui annetatava varustuse tootmine on lõpetatud ja selle võimekuse taastamine on riigikaitse seisukohast oluline. Ülejäänud varustus, mis ei vasta nendele kriteeriumidele, hüvitatakse raamatupidamisliku väärtuse või ka 0-väärtuse järgi, mida ka Eesti on korduvalt rakendanud,» selgitas kaitseministeerium.

«Lõpetuseks, Ukraina abistamine ei ole võistlus ja selle tuumaks ei ole ELi hüvituse skeem, vaid panused palju suuremad – lüüa tagasi Venemaa agressioon, mis on kõige suurem väljakutse meie julgeolekuarhitektuurile alates teisest maailmasõjast.»

Teisipäeva hommikul avaldatud Politico artiklis väidab seitse anonüümset diplomaati, et Eesti uuendab oma relvaarsenali Euroopa Liidu rahurahastu ja seega ka liitlaste arvelt.

Politico toob välja, et ametlikult kompenseeritakse riikidele nende saadetud sõjatehnika hinnast 84 protsenti, kuid samas arvutab iga riik tehnika maksumuse oma meetodil. ELi välisteenistuse andmetel arvutab kuus riiki enda saadetava sõjalise abi näiteks uue sõjatehnika maksumuse, aga mitte tehnika enda hinna järgi. Nende seas ka Eesti, Läti ja Leedu. 

Europarlamendi saadik Riho Terras (Isamaa) tõi muu hulgas välja, et Politico artikli ajastus on veider: «Oluline on, et see lugu ilmus perioodil, mil plaanitakse ühishankega soetada Ukrainale miljon mürsku.»

Tagasi üles