Tallinna linn kaotas uue haigla rahastamise vaidluse

Postimees
Copy
Tallinna suurhaiglasse oli planeeritud ka 280 meetri pikkune koridor, millest paremale poole jäänuks polikliiniku tiib. Suurem plokk oli mõeldud haiglaosa jaoks.
Tallinna suurhaiglasse oli planeeritud ka 280 meetri pikkune koridor, millest paremale poole jäänuks polikliiniku tiib. Suurem plokk oli mõeldud haiglaosa jaoks. Foto: eskiis

Riigikohus nõustus haldus- ja ringkonnakohtuga, et Tallinna linn ja sihtasutus Tallinna Haigla Arendus ei saanud vaidlustada valitsuse otsust, millega uue Tallinna haigla ehitus jäeti välja ELi toetusraha jaotamise kavast.

Valitsus otsustas mullu 30. juunil, et uue Tallinna haigla rajamine arvatakse välja aasta varem kinnitatud Eesti taaste- ja vastupidavuskavast. Selle kava alusel jaotatakse ELi raha, mis on mõeldud koroonakriisi mõjude ja tagajärgede leevendamiseks. Põhja-Eesti meditsiinilinnaku ehk uue Tallinna haigla püstitamiseks oli kavas ette nähtud 280 miljonit eurot.

Tallinna linn ja SA Tallinna Haigla Arendus vaidlustasid valitsuse otsuse kohtus. Kaebajad leidsid, et rahastusest ilmajätmise otsusega rikuti nende õigusi ja nad kaotasid võimaluse haigla ehituseks raha saada.

Halduskohus tagastas kaebuse kaebeõiguse puudumise tõttu, sest valitsuse otsus polnud veel lõplik. Kuna kava muutmiseks oli vaja Euroopa Komisjoni heakskiitu, pidi rahandusministeerium alustama nendega läbirääkimisi. Alles pärast komisjoni kooskõlastust võis valitsus kinnitada uuendatud kava. Samale järeldusele jõudis ka ringkonnakohus.

Riigikohtu halduskolleegium nõustus täna haldus- ja ringkonnakohtuga, kuid täiendas nende põhjendusi. Kolleegium märkis, et kaebajatel puudus kaebeõigus, sest ainuüksi investeerimisobjekti taastekavasse lisamine ei andnud õigust toetust saada.

Riigikohus selgitas, et ELi tasemel kinnitatud taastekava ei ole liikmesriigi ja konkreetse toetuse taotleja suhetes õiguslikult siduv. Uue Tallinna haigla kuulumine taastekavasse tähendab ainult seda, et muude tingimuste täitmise korral saab riik sõlmida linnaga rahastamislepingu. Selle lepingu sõlmimise üle on küll peetud läbirääkimisi ja olemas on ka projekt, aga allkirjastamiseni pole jõutud. Kaebajatel tekiks õigus rahastusele alles pärast lepingu sõlmimist.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles