Venemeelse liikumise kaasjuht Oleg Ivanov: poliitik, ärimees ja krüptoguru (3)
29. märts 2023, 15:54
/nginx/o/2023/01/17/15084640t1hd65e.jpg)
Tõusev poliitikatäht Oleg Ivanov on meedia tähelepanu keskpunktis juba mitu kuud. Tema kasukas, hiigelsuured autod ja kellad on saanud sama äratuntavaks kui koos Aivo Petersoniga juhitud liikumise «Koos» logo. Kus see särav mees varem oli? Rus.Postimees uuris tema üsnagi põnevat lugu ja veendus, et Ivanov on noorpõlvest saati eelistanud tegutseda suures plaanis.
Esimest korda sattus Ivanov meedia tähelepanu keskpunkti kaks kuud enne parlamendivalimisi kui liikumise «Koos» üks eestvedajaid. Algul lahvatas skandaal, kui Tallinna ja kogu Eesti metropoliit Eugeni nõustus liikumise «Koos» esindajate palvel pidama palvejumalateenistust «rahu eest», kuid selgus, et see palvus on seotud valimiskampaania üritusega.
Seejärel esines Ivanov mitu korda Venemaa propagandisti Vladimir Solovjovi telesaates. Enne valimisi andis põhjust meenutada liikumist «Koos» Ivanovi partner Aivo Peterson, kes käis okupeeritud Donbassis ja tegi sealt videoreportaaže.
Liikumise esindajad läksid valimistele Eestimaa Ühendatud Vasakpartei (EÜVP) nimekirjas, kuigi viimane ei jaga Oleg Ivanovi avalikult Kremli-meelset retoorikat. Petersoni reis okupeeritud Donbassi sundis EÜVP seltsimehed oma partnerite niisugusest radikaalsest tegevusest distantseeruma.
EÜVP ei distantseerunud asjata: 11. märtsi öösel pidas kaitsepolitseiamet (kapo) Petersoni kinni, mispeale Ivanov ütles, et süüdistused on väljamõeldud ja «Koos» loob oma partei, hoolimata riigi vaenulikust poliitikast liikumise suhtes.
Kas mäletad, kuidas kõik algas...
Ivanovi side EÜVPga ei alanud tänavu ning ta pole suguvõsas esimene poliitik. Tema isa Vladimir Ivanov oli Eestimaa Ühendatud Rahvapartei liige alates 1994. aastast ja lahkus sellest, kui see muudeti EÜVPks. Ivanov seenior juhtis pealinna Mustamäe ja Lasnamäe linnaosa, oli Tallinna linnavolikogu aseesimees.
1999. aasta juulis ilmus Vladimir Ivanov linnavolikogu koosolekule, olles väga purjus, ja käitus väljakutsuvalt, mis köitis avalikkuse tähelepanu. Kuna skandaal oli suur, vabastas Tallinna linnapea Peeter Lepp ta Mustamäe vanema kohalt ning sellega Vladimir Ivanovi aktiivne poliitikukarjäär lõppes.
Sellal Oleg Ivanovi teekond ärisse alles algas. Ta lõpetas Eesti-Ameerika Ärikolledži (kool suleti 2013. aastal – toim) ja töötas kolm aastat Tallinnas Bekkeri sadamas, mille omanik on Endel Siff. Neil aastail oli Oleg Ivanov juba ambitsioonikas ja aktiivne.
1999. aastal sai Mustamäe vanema 22-aastane poeg Bekkeri sadama käitaja olnud OÜ Rasmussoni juhatuse esimeheks. Tallinna endine prefekt Helmut Paabo kutsus ta sadamasse. Paabo vallandati skandaali ja korruptsioonikahtlustuste tõttu politseist ning sai tsiviili suundudes sadama haldusdirektoriks.
Rasmusson OÜ lõi Siff, kuigi ajakirjanduses kirjutati, et sellesse sadamaärisse investeeriti Vene ja Soome raha. Plaanis oli investeerida vähemalt 50 miljonit krooni. «Bekkeri sadamast saab Kopli suurim tööandja,» lubas Ivanov. Rasmussoni juhil oli plaan ehitada tolliladu ja lisakaid, sealhulgas ristluslaevadele.
Toona algas võitlus sadama pärast Vene firmaga ONAKO ja konflikti lahendamisse sekkus Ivanov. «Olen ONAKO jaoks vaenlane number kaks. Endel Siff on number üks. Aga ma ei karda,» ütles noor ja enesekindel Ivanov ajakirjanikele. Peagi lahkus ta sadamast ja hakkas tegelema ärikinnisvaraga.
Ivanovile kuulus legendaarne kauplus
2003. aastal nimetas ajakirjandus Oleg Ivanovi Tallinna esimese supermarketi – nüüd tuntud kui Lasnamäe Kotka kauplus – omanikuks. Sel aastal oli ta dokumentide järgi aga vaid direktor, Kotka kaubanduskeskuse aktsionär oli Irina Saare. 2004. aasta alguses müüs ta oma aktsiad.
Ei ole teada, kes ja kui palju investeeris Lasnamäe suure kaupluse ostmisse, kuid aktsionärideks said endise Lasnamäe vanema lapsed Oleg Ivanov ja tema õde Olga Mette. Nõukogu esimeheks sai ettevõtja Endel Udras ning liikmeteks omakorda tema poeg ja alustav poliitik Ernst Udras ning Oleg Ivanovi isa, endine Lasnamäe vanem Vladimir Ivanov.
2005. aastal ühines ettevõte Ernst Udrase teise ettevõttega ning 2006. aastaks olid poe võrdsed aktsionärid juba kaupluse nõukogu vanemate liikmete Ernst Udrase ja Olga Mette lapsed. 2006. aasta lõpus pood müüdi ja Oleg Ivanov otsustas pilgu Venemaa poole pöörata.
Ta selgitas seda kasumlikkuse langusega Eestis. «Müüsime Tallinna kesklinna lähedal asunud kaubanduskeskuse Ameerika fondile, nemad jäid rahule 6–8-protsendise aastase tootlusega. Venemaal kavatseme teenida vähemalt 15–16 protsenti.» Kotka poe ostja polnud siiski mitte «Ameerika fond», vaid Palm Investment Partners OÜ, mille omanik oli kahele välismaisele eraisikule kuuluv Läti ettevõte.
Pärast Kotka kaupluse projektist lahkumist lõi Ivanov koos lennufirma Enimex omaniku Anatoli Kopievskiga kinnisvara- ja arendusprojektidega tegelemiseks ettevõtte Euroopa Rahastamise Agentuur OÜ. Venemaal tegutsesid nad tütarettevõtte OÜ Euroopa Finantsagentuur ERA kaudu.
Selles ettevõttes osales ka Ivanovi vana sõber Ernst Udras, kellega koos Lasnamäel äri aeti. «Püüame ettevõtet laiendada ja kapitali kasvatada,» rääkis Ivanov Venemaa plaanidest Ärilehele. Delovoi Peterburg kirjutas 2008. aasta alguses, et Ivanovi osaühing Euroopa Finantsagentuur ERA otsustas investeerida Peterburi arendusse.
Euroopa Finantsagentuur ERA eksisteeris kuni 2016. aastani, jäädes Euroopa Rahastamise Agentuuri omandisse. Runeti foorumites on teateid, et ERA ei täitnud oma finantskohustusi, kuid firma edukatest arendusprojektidest pole jälgi, välja arvatud plaan investeerida Uljanka kaubandus- ja meelelahutuskeskusesse. 2016. aastal ettevõte likvideeriti.
Teine Peterburi projekt lõppes pankrotiga
Palju põnevam oli Ivanovi logistikaäri Peterburis. See läks vett vedama, kuna puhkes konflikt partneritega, mille tagajärjel äri pankrotistus. Ajaleht Fontanka kirjutas, et Ivanov võltsis dokumente oma volituste kohta ja seda kinnitas kohtuekspertiis. Tõsi, kuriteokoosseisu dokumentide võltsimises ei leitud.
Ivanovi sõnul oli asi nii. 2012. aastal ostis ta koos partneriga Peterburis naftaterminali. «Arendasime seda, ehitasime, käivitasime kolme aastaga, viisime plussi. Sellega tegelesin mina – kogu jooksva tegevusega.»
Ja kui terminal hakkas tooma 300 000 dollarit puhaskasumit kuus, üritati seda talt tema väitel ära, õigemini üle võtta. «Nad sokutasid minu juurde narkootikume, ostsid politseinikke ära, tulid minu juurde terminali katsetega mind füüsiliselt rünnata ja nii edasi,» räägib Ivanov. Kui dokumentidele tugineda, siis tunduvad sündmused keerulisemad kui lihtsalt lugu, et ausalt Eesti ärimehelt võeti tulus vara ära.
Ivanov ja venemaalane Aleksei Pankratjev kanti Venemaa ettevõtete registrisse osaühingu Terminal Sapjornõi omanikena 2011. aasta kevadel. Sama aasta novembris registreerisid nad terminali ümber ühiseks juriidiliseks isikuks – osaühing Gruppa Kompanii NTS.
Ivanovi õde Olga Mette ja Venemaa ärimees Konstantin Pankratjev (Aleksei Pankratjevi vend ja tegelik investor) said ettevõttes võrdseteks osalisteks. Peadirektoriks sai Oleg Ivanov, juhatuse liikmeteks Konstantin Pankratjev, Aleksei Pankratjev ja Ivanovi kauaaegne partner Ernst Udras.
Kõigest aasta hiljem puhkes Eesti ja Venemaa partnerite vahel ärisõda. Kohtusse jõudis arvukalt hagisid, esmalt kanti registrisse üks direktor, seejärel teine: aastate 2011–2012 kohta tehti registrisse juhataja vahetuse kandeid üle kümne korra.
2013. aasta jaanuaris sai osaühingu Terminal Sapjornõi omanikuks osaühing SkanKomForest. Selle tehingu kohta ütles Ivanov, et müüs terminali oma teisele ettevõttele. See tähendab, et terminal viidi Vene-Eesti ühisettevõtte bilansist üle Ivanovi ettevõtte bilanssi. Tähelepanuväärne on, et Ivanov eelistas oma projektides olla allkirjaõigusega juht, kuid vara registreeriti tema õe nimele.
Arvukatest arbitraaži dokumentidest on näha, et terminali Ivanovi ettevõttele müümine ei sobinud tema Venemaa partneritele. Nad määrasid ettevõttesse oma direktori ega tunnistanud Ivanovi volitusi peadirektorina. Ivanovi õde pöördus kohtusse, et nõuda uue direktori ametisse määramise protokolli kehtetuks tunnistamist.
Selle aja jooksul ei jõudnudki terminal plussi: 2013. aastal ulatus puhaskahjum 55 miljoni rublani. Arbitraaži jõudsid nõuded tarnijatelt, kellele tarnitud kauba eest ei tasutud. 2013. aasta oktoobris algatati terminali pankrot.
Osaühingu Terminal Sapjornõi 2014. aasta aruandluse järgi polnud tal ei ühtegi rubla põhikapitali ega reservkapitali ja kogu omakapital oli kokku miinus 278 miljonit rubla. Ettevõtte võlg ulatus 225 miljoni rublani ja puhaskahjum oli 128 miljonit rubla. See oli viimane tegevusaasta enne likvideerimist.
OneCoine, Dagcoine ja muud tundmatud loomad
Järgmiseks projektiks, kus Ivanov oma ettevõtlusenergiat rakendas, sai krüptovaluuta (või paljude ekspertide sõnul pseudokrüptovaluuta).
Äri oli vaheldusrikas. Näiteks müüs Ivanov bitcoin'e mitu aastat järelmaksuga, kuid eelnevalt fikseeritud kursiga. Ühe sellise lepingu raames müüs Olga Mette juuksuri- ja iluteenuste ettevõte Perfect Look 2015. aastal kellelegi Nikolaile (nimi muudetud) fikseeritud kursiga järelmaksuga 500 bitcoin'i.
Kui tähtaeg möödus, esitas Ivanov, kes tegutses oma õe ettevõtte direktorina, nõude 500 bitcoin'i saamiseks kursiga 16 479 dollarit bitcoin'i eest, kokku ligi 7 miljonit dollarit. Kuna Nikolai ei suutnud seitset miljonit maksta, esitas Perfect Look taotluse tema pankrotiks.
Mõni aasta hiljem läks Ivanov ise pankrotti. Aastatel 2016–2017 tegeles ta OneCoini pseudokrüptovaluutaga. 2017. aastal tunnistasid paljude maailma riikide riiklikud pangad OneCoini petuskeemiks. Selle müümine muutus võimatuks.
Samal ajal oli Ivanov 500 000 eurot võlgu kinnisvara ostmiseks raha laenanud B28 OÜ-le. Kuna võlgnik ega käendaja laenu ei tagastanud, esitati taotlus Ivanovi pankrotiks. 2019. aasta jaanuaris kuulutas kohus välja tema pankroti.
Ajutine haldur koostas kohtule aruande, milles märgiti, et valdav osa Oleg Ivanovi varadest, millele võiks sissenõude pöörata, on krüptovaluuta OneCoin, kuid seda on võimatu müüa. Seejuures pole Ivanovil autosid, kinnisvara ega muud likviidset vara.
Kahe aasta jooksul, kuni menetlus kestis, ei tagastanud keegi võlgu võlausaldajatele ning 6. aprillil 2021 otsustas kohus Ivanovi kui eraisiku pankrotiasja raugemise korras lõpetada. Kohtus tunnistatud võlausaldajate nõuded, mis jäid tasumata, ulatusid 816 000 euroni.
Ivanovi pankrotimenetlus lõppes raugemisega, mis tavaliselt juhtub siis, kui võlgnikul pole vara ega võimalusi võlgade tasumiseks.
Üks neist, kellele Ivanov oli võlgu, rääkis Rus.Postimehele, et aastatel 2016–2017 oli Ivanov OneCoini üks peamisi populariseerijaid Eestis. «Olin noor ja naiivne,» rääkis allikas. «2017. aasta alguses tahtsin oma OneCoine maha müüa, kuna juba käisid jutud selle krüptovaluuta uppumisest, kuid see ei õnnestunudki.»
Krediidiinfo andmeil on Ivanovil ka pärast pankrotimenetluse lõpetamist endiselt täitmata kohustus. Samal ajal sõidab «varatu» Ivanov suure kalli autoga, elab Tallinna kesklinnas ja tegeleb nüüd uue «krüptovaluuta» – dagcoin'iga.
Selle äri kohta on palju küsimusi. Ivanov selgitab aga enesekindlalt, et dagcoin'i taga seisavad kümned «edukad ettevõtted» ja sajad tema «kaupmeeste» tehingud kinnisvara, autode ja kullaga.
/nginx/o/2023/03/26/15221136t1ha01c.jpg)
Ja andke uuesti bitcoin'e
Pärast Aivo Petersoni kinnipidamist kapos 10. märtsil korraldasid tema kaaslased kampaania talle advokaadi jaoks raha kogumiseks. Ivanov soovitas internetivestluses, et kaaslased klapiksid advokaatide jaoks raha kokku... bitcoin'ides.
Selles üleskutses köidab tähelepanu see, et on toodud MTÜ Koos Rahu Eest Eestis pangaarve, mis tähendab, et avalikult kavatseti ka eurosid koguda. Seega advokaadi jaoks raha kogumist kapo eest ei varjata.
Teiseks on MTÜ-l õigus koguda annetusi, sealhulgas õigusabiks. Tõsi, neile viidatakse MTÜ finantsaruannetes, kuid isiklik krüptorahakott lubab jätta aru andmata, kui palju ja mille jaoks raha või krüptovaluutat kulutati. Rohkem mingeid eeliseid krüptorahakott käesoleval juhul ei anna.