Martin Helme riigikohtu otsusest: meil puudub võimalus õiguskaitseks, kui küsimus on valimistel seaduste rikkumises

Martin Helme EKRE valimispeol Hiltoni hotellis. Foto: Eero Vabamägi

EKRE esimees Martin Helme teatas täna sotsiaalmeedias, et uus riigikogu koosseis ja selle abil võimule saav valitsus on tema hinnangul puuduliku legitiimsusega. Ühtlasi seadis Helme küsimärgi alla põhiseadusliku riigikorra.

«Riigikohus jättis meie kaebuse e-valimiste põhiseaduspärasuse osas rahuldamata. Tegi seda juba traditsiooniks kujunenud viisil ehk puges menetlusnormide taha, jättes asja sisulise poole hindamata,» sõnas Helme.

Helme sõnul arvab sama ka riigikohtu esimees Villu Kõve. Kõve tunnistas küll, et valimistulemusi ei peaks tühistama ega e-valimisi lõpetama, kuid leidis oma konkureerivas arvamuses, et juriidiliste nüansside tõttu ei olegi sisuliselt peaaegu võimalik konkreetse normikontrolli raames jõuda elektroonilise hääletuse regulatsiooni põhiseaduspärasuse tervikhindamiseni. Ühtlasi nentis Kõve, et kaebajate väidete kontrollimiseks peaks olema tagatud tõhus ja mõistlik menetluskord.

«Ka riigikohtu esimees leiab, et peaaegu polegi seda viisi, või seda õiget aega, või seda tegelikku otsust, mida saaks vaidlustada nii, et kontrollida seda kõige olulisemat: kas põhiseadus üldse lubab taolisel viisil e-valimisi korraldada,» ütles Helme. «Asjaolu, et nii meie kaebus kui kõik teised kaebused vaidlustasid just e-valimiste sisulist poolt ja viimne kui üks kaebus lükati riigikohtus taas tagasi väitega, et kaebus pole kas õigesti esitatud, õigel ajal, õige asja kohta või õigel eesmärgil, näitab, et meil puudub võimalus õiguskaitseks, kui küsimus on valimistel seaduste rikkumises,» selgitas EKRE esimees.

Helme hinnangul on uus riigikogu koosseis ja selle abil võimule saav valitsus puuduliku legitiimsusega. «Seda legitiimsuspuuet oleks saanud parandada riigikohus, aga loobus paraku. Kuhu jõuab välja riik ja ühiskond, kus võim on saadud viisil, mida mingi osa ühiskonnast ei usu, ei pea seaduslikuks? Mis saab riigist, kus võim ja selle taastootmine on totaalses ringkaitses alates riigikogust, mis on rahul sellise seadusega, jätkates riigiasutusega nimega RIA, edasi valimisteenistusega, valimiskomisjoniga ja lõpuks riigikohtuga?» arutles Helme ühismeedias.

Helme sõnul peaks valimistulemus selguma viisil, mis põhineb «usul» ja «usaldusel» võimulolijate suhtes, kuid kui seda pole, siis ei saa seda üheski institutsioonis parandada, üle kontrollida või kaevata samuti mitte. «Kaebeõigus on kehtestatud viisil, et ükskõik kuidas või mida sa kaebad, ikka saad teada, et kõik on hästi ja ise oled loll,» kurtis Helme.

EKRE esimehe hinnangul on demokraatia muutunud simulaakrumiks, kus tehakse küll näilisi protseduure, kuid nende sisu ei saa kontrollida ega vaidlustada. «Täna võime tõdeda, et elame brüssellistide liberaalse režiimi all. Oletan, et paljudele see väga meeldib. Mina tahaks aga elada iseseisvas ja põhiseaduspärases riigis, kus on rahva tahtel seisev legitiimne parlament ja valitsus. Otsime teed selle poole,» võttis Helme oma jutu kokku.