:format(webp)/nginx/o/2017/12/07/7385949t1he641.jpg)
/nginx/o/2023/04/07/15244141t1ha91b.jpg)
Haldusreformi järellainena tuleb korraldada ümber ka paljud haridusasutused – mõnes vähendada astmeid, mõned liita, mõned sootuks sulgeda. Sama oleks aga juhtunud ka valdade liitmiseta, sest üha rohkem rahvast kolib maalt keskustesse ja koolilaste arv kahaneb kiiresti.
Sel kevadel paarikümnes omavalitsuses alanud ümberkorraldused hõlmavad enam kui 30 kooli ja lasteaeda. Seni on enim kajastust leidnud Lääneranna valla koolivõrguga toimuv, sest mitme sealse kooli ja töötajad ja lapsevanemad on avaldanud innukat protesti ning ilmselt tähendab mõne kooli sulgemise otsus vallale ka kohtuasja. Vallavanem Ingvar Saare sõnul pole neil siiski plaanis esialgses reformikavas muudatusi teha ning vallavalitsus peab volikogu otsuse ellu viima.
Üks kool, mille saatus kogukonnale väga korda läheb, on Matsalu lahe ääres asuv Metsküla kool, kuhu tuuakse lapsi kaugemaltki. Saarel on selle kohta aga oma arvamus: «Kohapealsed lapsi on koolis ainult seitse, 14 käib sinna Lihulast, Tuudilt, Kirblast – aga nad võiksid käia ka mujal. Metsküla kool on oma olemuselt erakool ja kui kogukond tahab seda edasi pidada, oleks vald valmis toetama. Samas üks selline meil juba on, nimelt 6-klassiline Kõmsi kool. Meil ei ole otstarbekas pidada valla põhjaosas kaht 6-klassilist kooli. Pealegi on argumendid vastandlikud – ühed räägivad vajadusest kodulähedase kooli järele, teised aga on valmis väga vara ärkama ja lapsed autoga kohale viima.»
Saare sõnul on oluline see, et lapsed saaksid head haridust, ja seda tagavat vald ka Kõmsi kooli baasil. «Endist viisi jätkates ei ole meil võimalik maksta õpetajatele sellist palka, et nad üldse valda tööle tuleksid,» nentis ta. «Kuigi riik annab meile niigi raha koefitsiendiga, pidime 2021. aastal omalt poolt 100 000 eurot juurde panema. Väikesele omavalitsusele on see suur summa.»
:format(webp)/nginx/o/2023/04/07/15244143t1h7891.jpg)
Tõrva vallas hakati hariduse arengukava koostama juba 2019. aastal. Abivallavanem Helen Elias ütles, et nad on kaasanud eksperte, pedagooge ja lapsevanemaid, arutanud teemat avalikult ja koostanud korraliku statistilise analüüsi. «Pärast valdade ühinemist ei olnud kogukonnad veel koolireformiks valmis, nii et panime arengukava pausile. Hiljem aga hakati aru saama, et rahvastiku vähenemise tõttu on otsused paratamatud,» rääkis Elias. «Aasta tagasi korraldasime mitu koosolekut, kus lisaks hoolekogude ja koolide esindajatele ning volikogu liikmetele said osaleda kõik huvilised.»
2022. aasta sügisel valmis valla hariduse esialgne arengukava, mille järgi pidi jääma alles Tõrva gümnaasium, Ala, Hummuli ja Riidaja aga jätkama algkoolidena. Hiljem otsustati siiski, et Riidajale jääb üheksa klassi ning Alale ja Hummulisse kuus. Uuesti vaadatakse kava üle 2024. aastal.
«Inimeste kaasamine on väga oluline, kõik peavad aru saama, kuidas otsused sünnivad,» kinnitas abivallavanem. «Ja tuleb osata numbritele otsa vaadata – täpsed andmed ja nende analüüs on väga oluline.»
Saaremaa vald on otsustanud liita Tornimäe kooli ja lasteaiad ning kujundada Kahtla lasteaia ja põhikooli 4-klassiliseks Laimjala kooliks. 2025. aastast peaks ka Mustjala kool jätkama 6-klassilisena.
/nginx/o/2023/04/07/15244142t1h15de.jpg)
Vallavalitsuse haridus- ja noorsootöö osakonna juhataja Urmas Treiel nentis, et kodulähedased maakoolid tegutsevad kuni neljanda klassini sageli liitklasside põhimõttel ega ole väga kulukad. Viiendast-kuuendast klassist alates on aga vaja eri ainete õpetajaid ja lisaks tuleb pakkuda huvitegevuse võimalusi. Treieli sõnul lasi vallavalitsus teha haridusvõrgu uuringu ja selle – mitte aga emotsioonide – põhjal pakuti välja viis lahendust, arutati kõigi nende plusse ja miinuseid ning jõutigi tulemuseni, mis nüüd ellu viiakse.
«Meie aruteludel on saalis olnud üle poolesaja inimese,» rääkis Treiel. «Ei olnud nii, et üks käib välja argumendi ja nii jääbki – kõigest on räägitud rahulikult, tasakaalukalt ja üksteisest lugupidavalt. Ainult nii ju saabki keerulisi ja paljude inimeste elu ja tööd puudutavaid otsuseid teha.»
Aegviidus mitu kuud hiljem seis ikka segane
Anija vald otsustas liita Aegviidu kooli ja Mesitaru lasteaia, kuid tegi seda nii, et juba mitu kuud pole lasteaia töötajatel selge, mis neist edasi saab.
Esmalt anti teada, et liidetavate asutuste senised juhid koondatakse ning uus juht selgub konkursiga. Valla haridusjuhi kohal käimise järel kõrvaldati kolm aastat lasteaeda juhtinud direktor Maia Alamaa töölt ja hiljem koondati. Direktori kohusetäitjaks määrati Maret Kivistu, kes juba niigi juhtis kolme Anija valla lasteaeda. «Tundub, et inimesed on rahulikud, minu suhtes sõbralikud, aga mida nad sisimas tunnevad, seda ma ei tea,» ütles Kivistu Postimehele. «Loodan, et paari kuu pärast on ühendatud asutusel uus juht.»
Lasteaia töötajate sõnul pole neile seni öeldud, miks oli vaja hästi toimiv asutus nii kiiresti ja kohalikke inimesi kaasamata likvideerida.