Hõbemägi meenutas alustuseks, et sada aastat tagasi läks esimene riigikogu laiali, sest rahvas oli vastu parlamendiliikmete plaanile muuta algkooliseadust nii, et koolidest kaoks usuõpetuse tunnid.
«Ja ka praegu saab rahvaalgatuse liinis riigikogule teha mitmesuguseid ettepanekuid, mis ei ole küll siduvad, aga nõuandvad,» märkis ta, lisades, et riigikogu jaoks muutuvad sellised algatused kohustuslikuks juhul, kui ettepanekule on oma käe alla pannud nõutud arv (otsuse, kas pöördumist arutatakse, teeb riigikogu ise, kuid n-ö lauale jõudmiseks peavad sellel olema vähemalt 1000 inimese allkirjad - toim.) kodanikke.
«Kui tõmmata veel paralleele esimese ja viieteistkümnenda riigikogu vahel, siis võib öelda, et samasugust katalüsaatori rolli võib mängida näiteks abieluvõrdsuse temaatika, kuigi rohkem seda punkti, mille põhjal riigikogu esimene koosseis tagasi astus, pole Eesti vabariigi ajaloos enam arutatud.»
