Parempoolsete juhatus: uus valitsus lõi majanduskasvule käega (9)
/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
11. aprill 2023, 07:09
:format(webp)/nginx/o/2023/03/30/15227573t1hb946.jpg)
Esmaspäeva õhtul kogunenud Parempoolsete juhatus andis uue valitsuse võimuleppele karmi hinnangu, leides, et see toob kaasa taasiseseisvumisaja ulatuslikumad maksutõusud, nägemata samas ette plaani majanduse kasvatamiseks ja töökohtade loomiseks.
«Valitsuspartnerite kokku lepitud meetmetega riigi rahandust korda ei saa. Avaliku sektori puudujääk on kasvanud nii suureks, et ainult majanduskasvu ja maksutõusuga seda enam ei kata,» rääkis Parempoolsete esimees Lavly Perling. «Inimesi mitte ainult ei taba vähemalt viie-kuue erineva maksu järsk tõus, vaid peidetud makse leidub koalitsioonileppes veelgi, näiteks võib oodata uute maksude kehtestamist keskkonnavaldkonnas.»
Maksurahu põhimõtte hülgamise kõrval on Parempoolsete hinnangul Eesti tulevikule kõige ohtlikum see, et koalitsioonilepingus pole eesmärke, mis oleksid seotud majanduskasvu, uute töökohtade või väärtuse loomisega.
«Uus valitsus on majanduskasvule käega löönud, võimuliidul on seitse prioriteeti, kuid nende hulgas pole Eesti majanduse ega ettevõtluse arengut, konkurentsivõimet, ettevõtlikkust ja töökohtade loomist, need puuduvad täielikult. Isegi majanduskasvu ja innovatsiooni peatükis puudub majanduskasvu eesmärk,» märkis Lavly Perling. «Vastupidi, maksukoormuse tõusu, täiendava maksustamise ja alampalga tõusuga halvendatakse oluliselt nii majanduskeskkonda, Eesti väljavaateid välisinvesteeringute ligitõmbamiseks kui võimalusi uute töökohtade loomiseks.»
Parempoolsed näevad maksustamisele suunatud rahanduspoliitikas riskantset trendi, mis viib Eesti majanduse pikaajalisse madalseisu, seab ohtu inimeste töökohad ja hävitab Eesti rahvusvahelise konkurentsivõime.
«Ükski leppes toodud maksutõus ei ole ajutine ega tähtajaline, kui riigi kulusid oluliselt ei kärbita ning auke lapitakse maksutõusudega, siis selline trend jääb püsima ehk tullakse tagasi üha uute maksutõusude juurde. On alust karta, et maksukoormuse tegelik kasv lähemal neljal aastal saab olema ulatuslikum, kui praegused arvutused näitavad,» lisas Parempoolsete juhatuse liige Siim Kiisler. «Kuigi koalitsioonikõneluste alguses oli juttu ka kokkuhoiumeetmetest, on need lepingusse jõudnud äärmiselt üldsõnaliselt, ühtegi konkreetset lubadust seal ei leidu. Küll aga koormatakse inimesi ja ettevõtteid nii täiesti uute maksude kui maksutõusudega, kavas on maksustada nii tarbimist kui vara omamist.»
Eesti on saanud vasakvalitsuse ja maksud jäävad ka edaspidi tõusma, leiavad Parempoolsed, kes kutsuvad valitsust taaskord üles avaliku sektori kulusid kärpima ja riigireformi käivitama.