Islamiterroristid pürivad Eesti e-residentideks
/nginx/o/2013/06/13/1827734t1hc32a.jpg)
12. aprill 2023, 10:00
/nginx/o/2023/04/11/15251010t1h6f10.png)
Kaitsepolitsei andmetel on viimastel aastatel hakanud terrorismiga seotud inimesed huvi tundma Eesti e-residentsuse vastu.
Kaitsepolitseiamet on alates e-residentsuse programmi algusest tuvastanud 26 islamistliku terrorismi või äärmuslusega seotud inimest, kes on taotlenud e-residentsust või olnud e-residendid. Nende hulgas on inimesi, keda saab seostada Al-Qaeda, Daeshi, Hizballahi, Talibani ja Moslemi Vennaskonnaga.
Kui e-residentsuse taotleja riigist, millel puudub Eestiga politsei- või õigusalane koostöö, täidab taotlemisel kõiki nõudeid ning tema kohta ei leidu avalikes allikates diskrediteerivat infot, siis on e-residentsuse saamine võrdlemisi lihtne ja kiire protsess, umbes 1–2 kuud. Hoopis keerulisem, aeganõudvam ja riigile kulukam on e-residentsuse kehtetuks tunnistamine, kui tagantjärele on tuvastatud julgeolekuoht. Kui sel alusel e-residentsusest ilma jäänud inimene pöördub kohtusse, siis võib e-residentsuse kehtetuks tunnistamise protsess kesta isegi aastaid.
Terroristlikud organisatsioonid, nende toetajad, äärmuslased ja tavakurjategijad on ka edaspidi huvitatud anonüümsetest elektroonilistest raha ülekande teenustest ning võimalusest teha tehinguid, mis ei nõua füüsiliselt kohapeal olemist.
Oma tegelike motiivide varjamiseks ei kiirusta terrorismiga seotud tegelased alustama pärast e-residentsuse saamist aktiivset ettevõtlust.
Terrorismi rahastamise takistamisel on peamiseks kaitsevalliks tehingupoole teadlikkus rahapesu ja terrorismi rahastamise ohust ning seadusega sätestatud kohustuslike hoolsusmeetmete järgimine.
Äärmuslaste ja terroristide motiivid osaleda Eestis e-residentsuse kaudu ettevõtluses on seotud sooviga viia majandustegevus oma elukohariigi julgeolekuasutuste järelevalve ja jurisdiktsiooni alt välja. Oma tegelike motiivide varjamiseks ei kiirusta terrorismiga seotud tegelased alustama pärast e-residentsuse saamist aktiivset ettevõtlust või tehingute ja raha suunamist läbi Eesti ettevõtte.
Ettevõtte loomisega kaasneb kaudne alus Schengeni viisa saamiseks, mis usutava tausta loomisel võib lihtsustada viisa saamist.
E-residentsus on ka hea viis kontrollida, kui võimekas on Euroopa Liidu liikmesriik julgeolekule ohtlike inimeste avastamisel. E-residentsust saab taotleda interneti teel ja inimene ei pea riskima isiklikult riigiasutusse minemisega. Kui kellegi e-residentsuse taotlus saab keelduva vastuse viitega temast tulenevale ohule, saab inimene tagasiside, et tema taust on Eestile teada.
E-residentsuse programm tegeleb riskidega
E-residentsuse programmi riski- ja õigusjuht Oscar Õun ütles, et kaitsepolitsei hea töö e-residentide ja nendeks pürgijate seas terrorismi ja äärmuslusega seotud isikute tuvastamisel näitab üha tõhusamaks muutuvat riiklikku taustakontrolli.
«Kaitsepolitsei aastaraamatus on e-residentsuse järelevalvega seotud töövõidud ära märgitud neljandat aastat järjest ning oleme nendest riskidest teadlikud,» ütles Õun.
Ta märkis, et e-residentsuse arendamisel on viimastel aastatel astutud olulisi samme tagamaks, et programmi hüvedest saaksid osa vaid ausate kavatsustega ja õiguskuulekad välismaalased, kes panustaksid vastutasuks Eesti majandusse.
«Näiteks on e-residentideks juba mõnda aega eelistatud taotlejad riikidest, millega Eestil on olemas justiits-, julgeoleku- ja õiguskaitsealased koostöösuhted,» lausus Õun.
Koostöös siseministeeriumiga on väljatöötamisel ka õiguslik muudatus, millega piirataks ennekõike kõrgema rahapesu ja terrorismi rahastamise riskiga riikide kodanikele e-residentsuse pakkumist.
«Eesti rahapesu ja terrorismi rahastamise siseriikliku riskihinnangu kohaselt ei ole e-residentsus ise uute riskide põhjustajaks. Põhjalik taustakontroll ja digitaalne jalajälg kindlustavad, et e-residentidest ettevõtjad on pigem kontrollitumad ja suurema riikliku järelevalve all kui teised Eestis ettevõtlusega tegelevate välisriikide kodanikud,» lausus Õun.
E-resident saab digitaalselt allkirjastada dokumente ja logida sisse portaalidesse ning infosüsteemidesse, mis tunnistavad Eesti ID-kaarti. E-residentsus ei anna välisriigi kodanikele Eesti kodakondsust, maksuresidentsust, elamisluba ega Eestisse, Euroopa Liitu või Schengeni viisaruumi sisenemise luba.