Nagu nõukaajal: müstiline karistusnorm, mis võimaldab pea igaüht vastutusele võtta (7)

Kadri Tammepuu
, ajakirjanik
Copy
2018. aastal kritiseeris õiguskantsler riigikogus toimingupiirangut, mille alusel on pea igaüht võimalik vastutusele võtta. Pildil Harju maakohtu kohtumaja skulptuuri «Justitia».
2018. aastal kritiseeris õiguskantsler riigikogus toimingupiirangut, mille alusel on pea igaüht võimalik vastutusele võtta. Pildil Harju maakohtu kohtumaja skulptuuri «Justitia». Foto: Eero Vabamägi

Üks sagedamaid rikkumisi, millega arste, samuti kohalike omavalitsuste liikmeid korruptsioonis süüdistatakse, on toimingupiirang. Senini ebamääraseks jäetud norm kisub kõrvuti kurjategijatega aastaid vältavatesse uurimistesse süüta inimesi, kellelt enda kaitsmine võib võtta töökoha, halval juhul ka tervise, rääkimata rahast.

2018. aastal kritiseeris õiguskantsler Ülle Madise riigikogus toimingupiirangut, mille alusel on pea igaüht võimalik vastutusele võtta: tihti pole selge, kas toimingupiirang kohaldub või mitte, kuid eeldatakse, et inimene peab seda teadma. «Normist või ühestki normi seletusest ta sellele küsimusele vastust ei leia,» kinnitas Madise ja rõhutas, et kui teo võimalik tagajärg on karistus, siis peab inimesele olema selge, mis on lubatud ja mis mitte. «Me ei tohi lubada isegi seda muljet, et küll organid teavad, keda on vaja karistada,» toonitas ta. Ent siiani on õiguskantsleri ettepanek jäänud hüüdjaks hääleks kõrbes.

Kajar Lember kohtuotsuse ettelugemisel 14. detsembril Tartu maakohtus
Kajar Lember kohtuotsuse ettelugemisel 14. detsembril Tartu maakohtus Foto: Sille Annuk
Kommentaarid (7)
Copy
Tagasi üles