Skip to footer
Päevatoimetaja:
Uwe Gnadenteich
+372 666 2071
Saada vihje

Suurpered on nõutud. Varsti tuleb taas sente lugema hakata (24)

Olev ja Anneli Tamm panustavad kogu vaba raha maja kõpitsemisse. Praegu vajaks hädasti värskendamist 17 aastat tagasi remonditud vannituba.
  • Valitsuse otsus on suurperedele pettumus.
  • Kokku hoitakse juba niigi igalt poolt.
  • Keegi ei tea, kuidas edasi.

Mida kärpida? Kust veel kokku hoida? Valitsuse otsus suurperede toetusi vähendada teeb meele mõruks: kui viimastel kuudel on tundunud, et kõik liigub paremuse poole ning pere saab lubada isegi kinos käimist, siis uuest aastast on kõik väljaminekud taas suure küsimärgi all.

Anneli ja Olev Tamm elavad oma perekonnaga Tallinnast umbes tunnise autosõidu kaugusel Munalaskme külas. Kodu soetasid nad juba 15 aastat tagasi ning on vana talumaja jõudumööda ise üles putitanud. «Oleme mõlemad lahtiste kätega – kui midagi on vaja, siis mõtleme, kuidas ise teha,» ütles Anneli ja osutas isetehtud trepile, riiulitele, köögilauale, kardinatele.

Tammede peres on viis last: 22- ja 2-aastased tütred ning 9-, 7- ja 5-aastased pojad. Ehkki perekonna vanim tütar on juba pesast välja lennanud ning käib tööl, et ülikooli minekuks raha koguda, on ta sügisest leibkonnas tagasi ning vanemad on arvestanud, et tudengi kuludeks läheb kuus umbes 300 eurot.

«Ta tunneb nii süüdi ennast ja ütleb, et ta ei taha tulla meie kukile, kui me hoiame niigi kümne küünega kokku,» sõnas Anneli, lisades, et kooli ajal aitab tütre elamispinnaga õnneks omavalitsus. Olukorra teeb Tammede jaoks aga keerulisemaks see, et üks lastest on suure erivajadusega, mistõttu võtavad ainuüksi tema heaolu jaoks tehtud kulutused pere eelarvest üle poole tuhande euro kuus.

Tööl käib vanematest vaid Olev. Kuigi ka Anneli sooviks väga tööle minna, ei ole omavalitsus mitme aasta jooksul nende erivajadusega pojale tugiisikut tagada suutnud.

Lasterikaste perede liidud ei toeta

2023. aasta 31. märtsi seisuga maksti lasterikka pere toetust 24 846 perele, nendest 24 717 on pered, kus kasvab 3−6 last, ning 129 pered, kus kasvab 7 ja enam last. Kokku kasvab lasterikastes peredes 80 739 last, mis moodustab 29 protsenti kõigist toetust saavatest lastest.

Eesti Lasterikaste Perede Liidu juhatuse liige Katrin Kiisk sõnas, et nad ei toeta otsust toetusi vähendada ning on arvamusel, et see õõnestab sügavalt perede kindlustunnet. «Riik ei kaasa osapooli sisuliselt, vaid üksnes formaalselt ega tahagi kuulda, kas kõikide nende rohkem kui 80 000 lapse vanemad, keda muudatused mõjutavad, olukorraga ka toime tulevad.»

Kiisk lisas, et nendeni on laekunud sadu pöördumisi inimestelt, keda teevad muudatused ärevaks, ning paljud on öelnud, esimest korda elus tunnevad nad, et oleksid valmis meelsust avaldama.

«Tõusnud toetused muutsid paljude lasterikaste perekondade elu – nende seas on kindlasti mitmeid kümneid perekondi, kes on selle otsuse valguses perelisa planeerinud. Neid saab see muudatus mõjutama kõige valusamalt,» sõnas Kiisk ja ütles, et kõigil neil, juhul kui eelnõu seaduseks saab, seisavad selgelt ees valusad otsused.

Kogu Tallinna ja Harjumaa Lasterikaste Perede Liidu juhatus leidis samuti, et peretoetuste tõstmine võimaldas peredel natukene rohkem hingata ning seda, mis juba määratud, tagasi ei tohiks võtta.

«Hetkel jääb mulje peretoetuste seadusemuudatusest kui valimiskampaania osast, mis maksti kinni riigi rahast. Peretoetuste muudatuse valguses oleks justkui 100 eurot tõstetud ju ka peretoetust. Küll aga kooritakse see ja rohkemgi veel uute maksutõusudega ja maksusoodustuste kaotamisega tagasi.

Murekohaks pole mitte ainult peretoetuste äravõtmine/vähendamine/otsuse muutmine, vaid küsitav on üldine usaldus riigi vastu.»

Läbimõtlemata otsus

Veel enne eelmise valitsuse peretoetuste tõusu sai perekond Tamm riigilt nelja lapse pealt kokku 658 eurot. Kaks kuud on summa olnud pisut üle tuhande. Kui varem ületasid kulud igakuiselt tulusid, siis nüüd on paar kuud suudetud eelarve piires püsida.

«Esimene kuu [suurema toetusega] vaatasin kohe, et saame lastega kinno minna! Suurpere pilet on ju enamasti mõeldud kolmele lapsele. Teistele ostad siis eraldi. Tõus stabiliseeris rohkem ka hinnavahet – kui käisin enne saja euroga poes, siis nüüd mul läheb 160 eurot täpselt samade asjade eest,» ütles Anneli.

«Ja me pidasime lapse sünnipäeva esimest korda kodust väljas!» lisas Anneli. Olev möönis, et sellised asjad jäävad nüüd ilmselt ära. «Lisatööd võib ju teha, aga lastega tegelemiseks peab ka aega jääma. Ma ei taha olla lihtsalt pilt seinal. Pigem tulen töölt ära ja tegelen lastega kui end tööl ribadeks tõmban,» sõnas ta.

Kuigi perekonna ainukeseks laenukohustuseks on maja ning enda sõnutsi hoitakse väga palju kokku, ei ole neil ootamatute kulutuste jaoks lisa. Kõrvale ei ole lihtsalt midagi panna. «Meil oli küll puhver vanasti, aga pärast kolmandat last kadus see ära. Kui midagi katki läheb, siis eks me jälle nuputame, kust saaks veel kärpida.»

Anneli ja Olev Tamm sõnavad, et ehkki kulud on alati tuludest suuremad olnud, siis kuskilt n-ö kännu alt alati midagi leiab. Kui vaja, tuleb pärast oma tööaega veel mõni tööamps teha.

Perekond Tamm leidis, et valitsuse otsus suurperede toetust vähendada tundub läbimõtlematu. «Ajab kurjaks! Kas tõesti oli vaja see teha enne valimisi, et näidata, et meie erakond tõstis toetusi?»

Nad on nõus, et makse tuleb tõsta, kuid seejuures peab nende sõnul ka maaelu olemusega arvestama. «Ma olen automaksule kahe käega poolt, aga seda linnas, kus käib iga viie minuti tagant ühistransport. Või võtad Bolti ja sõidad sellega. Meil ei ole nii,» ütles Olev. Anneli lisas, et huviringidest viimise-toomise tõttu on ta justkui täiskohaga taksojuht. Et Olev peab aga teise autoga tööl käima, kulub kütusele iga kuu pea 600 eurot.

«Ühe-kahelapselised ütlevad, et toetuste tõstmine oli ebavõrdne. Ei ole,» arvas Anneli. «Riik peakski suurperesid rohkem toetama. Näiteks vee ja elektri kulud on meil mitmekordsed. Või ekskursioonid – ühe lapse saad veel saata, aga kui meil läheb kolm, siis pead nuputama, et kümnekas sinna ja sinna ning pere eelarve ongi jälle lõhki.»

Kust kokku hoida? Perekond arutles, et küllap kannatavad tulevikus laste huviringid ja laagrid. Omavalitsus olevat Annelilt ja Olevilt küsinud küll, et kas nad peavad just maal elama, kuid perekond sellisest suhtumisest aru ei saa. Vaimne tervis on maal kindlasti parem, ütlesid vanemad.

«Me saame hakkama»

Viljandi lähistel Ülensi külas elav Vika Zieds sõnas, et eelmise valitsuse otsus suurperede toetust tõsta muutis tema pere elu märgatavalt kergemaks. Abikaasaga seitse aastat tagasi ostetud majas saadi viimaks koridor valmis, lisaks on nad vaikselt saanud ehitusmaterjali osta. Kiire on nimelt maja teise korruse väljaehitamisega, kuna Vika peab oma eaka ema talveks nende juurde kolima, lisaks igatsevad lapsed väga oma tuba. «Me saame pea 400 eurot rohkem kui varem ehk pisut üle 1000 euro. Ma ei pea enam igat senti läbi mõtlema,» ütles Vika.

Vika Zieds sõnas, et lisaks majale on neil tegelikult ka Viljandis korter, kuid selle maha müümine pakuks vaid korraks leevendust. Ta mõtleb pigem pikemale perspektiivile – lastel on võimalik kodust välja kolides ajutiselt seal elada.

Vika ja tema abikaasa kasvatavad samuti viit last. Vanim, 23-aastane tütar on Ameerikas oma elu peal ning aitab nii palju, kui saab, 19-aastane tütar lõpetab parajasti gümnaasiumi ning teeb Vika peagi vanaemaks, lisaks kasvavad peres veel 14- ja 11-aastased poisid ja pesamuna, 8-aastane tüdrukutirts.

«Nad on kõik väga aktiivsed. Käivad muusikakoolis, spordikoolis, laulmas jne. Peale selle on kõik kas naiskodukaitsjad, noorkotkad või kodutütred,» sõnas Vika, lisades, ise on ta naiskodukaitsja olnud 20 aastat, 10 aastat tegelenud noortega. Vika abikaasa on aga kaitseliitlane.

Reaktsioon ei ole mitte viha, vaid pettumus. Kui toetust juurde anti, oli see justkui tunnustus, et meil oleks natukenegi lihtsam.

Ehkki Vika õpib praegu Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli päevaõppes, tunnistas ta, et ei tea, kas tal on üldse võimalik õpingutega jätkata. Surve tööle minekuks on suur, sest kui toetusi taas vähendatakse, kuidas siis hakkama saada?

«Reaktsioon ei ole isegi mitte viha, vaid pettumus. Kui toetust juurde anti, oli see justkui tunnustus, et meil oleks natukenegi lihtsam. Ma tahan õppida, et minust saaks pooleteise aasta pärast õde, et ma saaks tööle minna, võib-olla edasi õppida, spetsialiseeruda. Aga kui nad selle ära võtavad, siis ma tõesti ei tea…»

«Jah, ma saan hakkama. Me saame hakkama. Aga kas alati peab olema see mentaliteet, et «me saame hakkama»? See ei ole okei!» sõnas Vika. «Lastetoetuste süsteem on üleüldiselt vildakas. Miks peaks esimene laps olema väiksema toetusega kui kolmas? Pange kõigile üks summa, motiveerige inimesi lapsi saama!»

Vika nentis, et ta elabki lastele. «Mu meelest on tore, et me oleme suurpere ja ma saan lastele huviharidust ja kõike muud pakkuda, aga siis on jälle see küsimus, et mida sa iseendale pakud,» rääkis Vika, tuues välja, et ta ei ole näiteks kunagi spaas käinud.

Kui Vika Zieds on lastelt küsinud, mida nad teeksid, kui rikkad oleksid, on nad öelnud, et ehitaksid teise korruse valmis, ostaksid perele uue auto ja läheksid koos spaasse.

Eelmisel aastal reisis ta küll Gruusiasse, kuid seda tänu heale sõbrannale, kes algselt kõige eest maksis, et Vika talle osadena tagasi saaks maksta. «Muidu ei oleks lihtsalt võimalik. Tahaks võib-olla rohkem ja loomulikult tahaks lapsi ka viia. Nad ju näevad sotsiaalmeedias, kuidas teised käivad ja nemad tahaks ka hotellis ööbida. Nutt tuleb peale…

Kui toetus tõusis, oli meil mehega kokkulepe, et panen mõnekümne euro kaupa kõrvale ja teeme selle ära. Aga ma nüüd ei tea, kas saame selle raha spaa peale kulutada või peaksime selle alles jätma, sest pole ju kindel, mis edasi saama hakkab,» arutles Vika.

«Puhvrit kui sellist on väga raske koguda. Õnneks on meil ümberringi palju inimesi, kes häda korral aitavad. Aga kui palju on neid, kellel ei ole? See on kohutav, kuhumaani on asjad viidud. Ma ei kujuta ette, mis edasi saab…»

Vika ütles, et ta ei ole kunagi kommenteerija olnud, kuid tunneb, et praegu on aeg suu lahti teha. «Kas me päriselt laseme endale nii teha? Kui on vaja, olen valmis ka protestima minema.» Lootust, et valitsus ümber otsustab, Vikal kuigi palju ei ole. Küll aga sõnas ta, et ehk suudetakse teised lahendused välja mõelda.

Tehtavad muudatused

  • Uuest aastast on lasterikka pere toetuse suurus 3–6 lapse puhul 450 eurot kuus ning 7 ja enama lapse puhul 650 eurot kuus. Hetkel on toetused vastavalt 650 ja 850 eurot. Enne eelmise valituse toetustõusu olid need numbrid aga vastavalt 300 ja 400 eurot.
  • Uuest aastast suureneb elatisabi 100 eurolt 200 eurole kuus.
  • Loobutakse lasterikka pere toetuse indekseerimisest pensioniindeksiga.
  • Juulist tunnistatakse kehtetuks lasterikka pere toetuse maksmise sujuv lõpetamine, mis nägi ette lasterikka pere toetuse maksmist kuni pere noorima lapse 19-aastaseks saamiseni. Peredele, kellele juba aasta algusest makstakse lasterikka pere toetust 2/3 ulatuses, jätkatakse lasterikka pere toetuse maksmist kuni selle aasta lõpuni.
Kommentaarid (24)
Tagasi üles