Läänemets: vajame lisaraha - kriisivalmiduse arendamine ei saa tulla igapäevase siseturvalisuse arvelt
25. aprill 2023, 16:00
Siseministeerium nõustub riigikontrolli värske aruande läbiva mõttega, et laiapindne riigikaitse vajab suuremat tähelepanu. Seda ennekõike rahastuse, võimearenduste, inimeste ja varude osas. Valmisolek täita ministeeriumile määratud riigikaitseülesandeid ei saa aga tulla igapäevase turvalisuse arvelt.
Siseminister Lauri Läänemetsa (SDE) sõnul osundab riigikontrolli ülevaade samadele väljakutsekohtadele, millele siseministeerium on aastaid viidanud – riigikaitselisteks, aga ka laiemalt kriisideks pole valmisolekutaset praeguse baaseelarvega võimalik tõsta ja püsirahastuse vajadus on möödapääsmatu.
«Riigikaitseliste võimete arendamiseks ei piisa kitsaskohtade markeerimisest, vaid selleks peab olema ka vajalik raha, mis saab tulla kas baasrahastuse kasvatamisest või olemasoleva rahastuse arvelt. Viimane ei ole minu hinnangul variant, sest see saaks tähendada ainult personali ja pakutavate teenuste vähendamist. Sisuliselt tuleks riigikaitselised eesmärgid täita meie igapäevase siseturvalisuse arvelt. Kriisivalmidus on muidugi oluline – keegi selles ju ei kahtle. Aga see ei saa tulla meie igapäevase turvalisuse – politseinike, päästjate ja häirekeskuse päästekorraldajate arvelt. Meie valitsemisala personali suurus on juba lihvitud viimase piirini - 15 aastaga on siseturvalisuse valdkonnas töötajate arv vähenenud ligi 2100 inimese võrra, see tähendab enam kui viiendiku ulatuses. Kahjuks on see tulnud eelkõige just maapiirkondade ja ennetustegevuste arvelt, millel on pikas perspektiivis meie kogukondade igapäevasele turvalisusele ja heaolule ülimalt negatiivne mõju,» rääkis Läänemets ministeeriumi pressiteate vahendusel.
Viimased viis aastat on siseministeeriumile eraldatud riigikaitseks 4-6 miljonit eurot aastas, aga reaalne vajadus on Läänemetsa sõnul kümneid kordi suurem. «Seepärast oleme võtnud uue koalitsiooniga eesmärgiks töötada välja lahendused laia riigikaitse püsivaks rahastamiseks. Arvestatava püsirahastuse toel oleks võimalik täita mitmed olulised võimelüngad, millele ka riigikontroll oma aruandes viitab. Saaksime võimearendustel arvestada kaasnevate püsiväljaminekutega nagu hoiutingimused, hoolduskulud, väljaõpe ja personalikulud. Näiteks praegu on meil olemas ühekordse toetusena sireenide soetamisraha, aga puudub eelarveline võimekus neid järgnevatel aastatel töökorras hoida – see pole kuidagi mõistlik lahendus,» lisas siseminister.
Enamik riigikontrolli tähelepanekuid, mis on seotud riigikaitseülesannetele vastava varustuse ja varude koguvajaduse hindamise, õppuste korraldamise, riigikaitseliste ametikohtade määramise, elanikkonnakaitse plaani koostamise ja varjumiskohtade planeerimisega – on kõik kas pidevas töös, lähiajal teostamisel või ettepanekud esitatud. «Siin on aga oluline murekoht: kui tahame eesmärgid ellu viia ja päriselt riigikaitselisteks kriisideks valmis olla, tuleb plaanide täitmiseks senist rahastust kordades suurendada ja muu hulgas väärtustada meie teenistujaid, kes tagavad sisejulgeolekut igapäevaselt ning on siseministeeriumile määratud riigikaitseülesannete täitmise eelduseks,» ütles Läänemets.
Siseministeeriumi kantsler Tarmo Miilits peab riigikontrolli auditi eesmärki oluliseks, sest see aitab nii riigil kui ka ühiskonnal paremini mõtestada riigikaitse olemust ja seeläbi lahendada pikale veninud võimelünki. «Kui mitme kontrolliaruande mõttega saab nõustuda, siis muudes valdkondades tähelepanuväärseid puudusi tegelikult esinenud pole. Näiteks pidev oskuste täiendamine ja õppuste tegemine on siseministeeriumi ja allasutuste regulaarne ja loomulik töö osa ning meie infotehnoloogia- ja arenduskeskusega SMIT oleme välja töötanud aktiivselt igapäevases kasutuses oleva infosüsteemi SitRep sündmuste või kriisiolukordade lahendamise tarbeks,» sõnas Miilits.
Ühtlasi hindab siseministeerium regulaarselt riigikaitseliste ametikohtade vajadust, sh valitsemisala võimet täita selle koosseisuga riigikaitseülesandeid. Siseministeeriumi valitsemisalas moodustavad riigikaitselised ametikohad häirekeskuses, kaitsepolitseiametis, päästeametis, politsei- ja piirivalveametis ning SMITis kuni 100% teenistuskohtadest, siseministeeriumis kuni 70% ja sisekaitseakadeemias kuni 10% teenistuskohtadest.
Valmimas elanikkonnakaitse plaan
«Omaette väljakutse on heade teenistujate tagamine igapäevases töös, rääkimata suuremast inimressursi vajalikkusest võimalike kriiside tarbeks. Siseministeerium uuendab regulaarselt kriisiplaane, et toetuda võimalikult värskele infole. Sellest lähtuvalt otsime võimalusi, kuidas täita võimelünkasid olukorras, kus rahastus ei kata reaalseid vajadusi riigikaitseliste ülesannete täitmiseks. Siseministeerium kompenseerib võimelünkasid heade partnerite ja vabatahtlike abil, näiteks kriisirolliga vabatahtlikud, kaitsevägi, Naiskodukaitse ja Kaitseliit,» selgitas kantsler personalimuresid.
Siseministeeriumi pääste- ja kriisivalmiduse asekantsler Viola Murd möönis, et kriisideks parema valmisoleku tagamiseks on paberil plaanid olemas, millega tuleks esimesel võimalusel tiigrihüpetega edasi liikuda. «Lähikuudel on päästeameti eestvedamisel valmimas elanikkonnakaitse plaan, mille üks osa on ka ulatuslik evakuatsioon riigikaitselises kriisis. Mõne kuu eest tutvustas Siseministeerium valitsuskabinetis nii varjumise kui elanike kriisivalmiduse vajadusi ja arenguplaane. Siseministeerium koos valitsemisala asutustega on kaardistamas ka tsiviilressursside vajadusi riigikaitselises kriisis,» tõi Murd välja mõned tegevused ja plaanid, millega tõsta riigi kaitsetegevuse valmisolekut.
«Meil on olemas ülevaade, kuidas olemasolevate inimeste ja piiratud vahenditega tegutseme, inimestele on kriisirollid määratud ja vahendite kulu vastu ohustsenaariumi on teada. Samas teadvustame hästi, millega me hakkama ei saa, kuna inimesi ja vahendeid napib. Neid vajadusi aga ei saa me lahendada igapäevase turvalisuse arvelt. Näiteks ei saa me riigikaitseks vajalikke varusid osta, kui puudus on vajalikust varustusest igapäevaõnnetustele reageerimiseks,» rääkis Murd.
Ta nentis, et elanikkonnakaitse võimekuste arendamise ettepanekud pole seni leidnud katet püsiva rahastusena. «Kuigi oleme vastavaid eelarvetaotlusi igal aastal esitanud, eelmisel aastal 221 miljoni euro eest, siis tulem on olnud üle saja korra väiksem – näiteks eelmise aasta rahastus oli 1,5 miljonit. Siseministeeriumi valitsemisala tagab igapäevast turvalisust ja riigikaitselisi ülesandeid ei saa vaadata lahus tavavõimekustest, vaid neile tugineb meie võimekus oma ülesannetega hakkama saada ka sõja ajal. Kui meil on olemas stabiilne toetus ja rahastus laiapindsele riigikaitsele, siis saab kindlustada riigikaitse plaanide rakendamise,» kinnitas asekantsler.
Siseministeeriumi tänane baaseelarve – ligi 560 miljonit eurot, millest palgakulu on 52 protsenti - kulub olemasolevate igapäevateenuste tagamisele. Siseministeerium on teinud ettepaneku laiapindse riigikaitse arendamiseks, sh elanikkonnakaitse eesmärkide täitmiseks ja julgeolekuohtudele vastavaks arendamiseks, viia püsirahastus vähemalt 0,5 protsendini SKP-st.
Riigikontroll auditeeris riigi valmisolekut tegutseda riigikaitselise kriisi korral. Selleks analüüsiti ministeeriumite inim- ja materiaalseid ressursse ning plaane, millega valmistutakse täitma riigi kaitsetegevuse kavas määratud riigikaitseülesandeid riigikaitselise kriisi ajal. Lisaks vaadati, kas ja mil määral on ministeeriumid oma riigikaitseülesannete täitmist õppustel harjutanud. Auditi tulemusena leidis riigikontroll, et siseministeeriumis, sotsiaalministeeriumis, maaeluministeeriumis ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis esineb olulisi puudusi valmisolekus täita neile määratud riigikaitseülesandeid.