Kristian Jaani: sisekaitses on inimesi kriitiliselt puudu (1)

Anna Sarapuu
, ajakirjanik
Copy
Politseiametniku eriala lõpuaktus sisekaitseakadeemias.
Politseiametniku eriala lõpuaktus sisekaitseakadeemias. Foto: Arno Mikkor
  • Sisekaitseakadeemia lõpetas 49 uut politseinikku.
  • Siseturvalisuse väljakutsed on suuremad kui kunagi varem.
  • Politseiametnikuks õppijatel on Eesti ühed suuremad stipendiumid.

Sisekaitseakadeemias toimus täna politsei- ja piirivalvekolledži lõpuaktus, kus anti üle tunnistus 49 värskele politseiametnikule. Kolledži juhi Kristian Jaani sõnul on uued lõpetajad Eesti politseile väärt täiendus, ent neid on kahjuks kaks korda vähem, kui vaja oleks, mis seab Eesti sisejulgeoleku ohtu.

Lõpetajaid tervitasid ja õnnitlesid sisekaitseakadeemia õppeprorektor Ingrid Vetka, siseminister Lauri Läänemets, politsei- ja piirivalveameti peadirektori kohusetäitja Egert Belitšev ning sisekaitseakadeemia politsei- ja piirivalvekolledži direktor Kristian Jaani.

«Kuigi politseiniku palk algab 2000 eurost ning oma olulise koha leiavad erinevate tugevustega inimesed, on inimesi kriitiliselt puudu. Seda olukorras, kus meie väljakutsed siseturvalisuses on suurimad, kui eales varem,» ütles Jaani oma kõnes.

Jaani sõnul vaatab ta eeskätt 18–20-aastaste noorte poole. «Esimene samm on väljaõpe sisekaitseakadeemias, mis kestab poolteist aastat, edasi bakalaureusekraad ning siis on võimalus jätkata magistriõppes. Vaatan ka juba mõne teise hariduse omandanute ja elukogenute poole. Mõlemad on ka täna siin lõpetamas – noored, otse gümnaasiumipingist meile tulnud ja juba elukogenud, mõne teise kutse ja hariduse omandanud nn karjääripöörajad. Vastuvõtt uueks õppeaastaks juba käib, tulge sisekaitseakadeemiasse, teeme koos Eesti turvalisemaks,» lisas Jaani.

Lõpetajaid õnnitles ka siseminister Lauri Läänemets.
Lõpetajaid õnnitles ka siseminister Lauri Läänemets. Foto: Arno Mikkor

Siseminister Lauri Läänemets rõhutas, et riigi julgeolek algab siseturvalisusest. «Julgeolekust on viimase aasta jooksul räägitud palju – aga seda enamasti just sõjalise riigikaitse mõttes. Tegelikult algab riigi julgeolek meie kodanike heaolust, turvatundest, õiguskorrast ning tublidest inimestest, kes seda tagavad,» ütles Läänemets.

Tema sõnul kehastab politseiametnik sageli kodaniku jaoks kõige raskemal ja kriitilisemal hetkel riigi kohalolu, kaitset ja turvatunnet. «Teie olete riigi nägu ja riik on teie nägu,» pöördus minister saalisolijate poole ja lisas, et need, kes on valmis kandma politseiametniku vastutust, väärivad suurt lugupidamist.

PPA peadirektori kohusetäitja Egert Belitševi sõnul on uute inimeste ametisse leidmine üha suurem väljakutse. «Heaks politseinikuks või piirivalvuriks saab julge ja tegus inimene, kellel on süda õiges kohas ning kes tahab oma tööga midagi paremaks muuta. Selliseid kolleege otsivad väga paljud tööandjad ja demograafiliste muutuste tõttu see konkurents järjest tiheneb,» rääkis Belitšev. 

«PPA eelis on tähendusega töö ehk võimalus teha midagi Eesti riigi ja inimeste jaoks, ning teha seda tõelises meeskonnas,» rõhutas ta.

Politseiametnikuks õpitakse poolteist aastat

Sisekaitseakadeemias ootavad õppijat kaasaegsed õppetingimused, Eesti ühed suuremad stipendiumid, majutus ja toitlustus, kogenud õppejõud ja toetav tugipersonal, seltskondlikud ja ühtehoidvad tudengid, palju põnevaid ühistegevusi ning kindlad traditsioonid.

Vastuvõtt sisekaitseakadeemiasse on avatud 28. juunini.

Politseiametniku eriala lõpuaktus sisekaitseakadeemias.
Politseiametniku eriala lõpuaktus sisekaitseakadeemias. Foto: Arno Mikkor

Sisekaitseakadeemia valmistab nii kutsehariduse, rakenduskõrghariduse kui ka magistrihariduse tasemel ette politseinikke ja piirivalvureid, vanglatöötajaid, maksu- ja tolliametnikke, päästjaid ja päästekorraldajaid ning sisejulgeolekuvaldkonna tippspetsialiste.

Politseiametnike õpe kestab 1,5 aastat. Politseiametniku õppekava läbimine annab piisavad teadmised töötamiseks politsei- ja piirivalveametis.

Õppekava lõpetajal on teadmised, oskused ja hoiakud, mis võimaldavad töötada patrullpolitseiniku või piirivalvurina, kes tagavad avalikku korda, viivad läbi kontrolli piiripunktides ning menetlevad väärtegusid.

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles