Paet: sanktsioonidest möödahiilimist reedavad muutunud kaubamahud

Urmas Paet Foto: Eero Vabamägi

Europarlamendi väliskomisjoni aseesimees Urmas Paet (RE) kirjutab sotsiaalmeedias, et Vene-vastastest sanktsioonidest möödahiilimist reedab kaubamahtude drastiline tõus mõnes riigis.

Paeti kinnitusel on euroliit selgeks teinud nende riikide nimekirja, mille kaudu sanktsioonide mõju nõrgestamine peamiselt käib. See põhineb peamiselt kaubavoogude muutuse analüüsil. Sanktsioonide alla kuuluvate kaupade liikumine on kasvanud sanktsioonidega mitteliitunud Araabia Ühendemiraatidesse, Türki, Kesk-Aasia riikidesse ning Gruusiasse ja Armeeniasse.

«Nii on lühikese ajaga ELi riikidest eksport näiteks Kõrgõzstani teatud toodete puhul kasvanud kuni 700 protsenti. Nendes riikides on näha ka kiiret Vene kodanike sissevoolu,» kirjutab Paet. «On 770 toodet, mille puhul on võimalik kahene rakendus ehk ka sõjaline rakendus. Raske on uskuda, et teatud kolmandates riikides on äkki lihtsalt kasvanud kordades või kümnetes kordades nõudlus nende toodete järele. Ka Vene lennukeid teenindatakse endiselt mõnes kolmandas riigis ja see on ELi lennureiside sanktsioonide rikkumine.»

«Selle 770 tootest koosneva nimekirja on EL loonud koos Ukraina ekspertidega, kes on neid tooteid või toodete osi lahinguväljalt leidnud. Seega peavad kõik potentsiaalse sõjalise rakendusega tooted olema sanktsioonidest kinnipidamise kontrollimisel prioriteet,» märgib Paet.

Ta juhib tähelepanu ka sellele, et ELi kandidaatriigid, kes aitavad Venemaale rakendatud sanktsioonide mõju vähendada, jätavad tegemata selle, mida euroliit neilt ootab. See aga mõjutab nende edasisi suhteid ühendusega.

Ühtlasi on euroliit loonud uued sanktsioonidest kõrvalehoidmise vastased meetmed, milleks on kahesuguse kasutusega kaupade ja relvade transiidikeeld ning uued aruandluskohustused – viimast eelkõige seoses ELi riikides olevate Venemaa Keskpanga varadega. Samas aga pole Euroopa Komisjonil veel täielikku ülevaadet, kui palju ja millistes ELi riikides külmutatud Vene varad asuvad.

Venemaa suhtes kehtestatud sanktsioonidel on Paeti sõnul kolm eesmärki. Esiteks: vähendada Venemaa sõjamasina tehnoloogilist võimekust, keelata juurdepääs uutele tehnoloogiatele ja anda sellega Ukrainale teatav tehnoloogiline eelis. Teiseks: vähendada Vene režiimi käsutuses olevat raha sõjapidamiseks. Ning kolmandaks: tekitada Venemaale üldine suur majanduslik kulu.

Kõigis kolmes osas on Paeti kinnitusel saavutatud märkimisväärne mõju, kuid palju on veel teha. Samas ei ole sanktsioonid võlulahendus, sest nad ei suuda lahendada kõiki probleeme.

«Sanktsioonide jõustamine ja elluviimine on ELi liikmesriikide ülesanne. Ning selle tähtsust ei maksa alahinnata. Seatud sanktsioonide enneolematu ulatuse tõttu on riikidel vaja jõustamisstruktuuri, mis seoksid õiguskaitse, tolli ja politsei,» kirjutab Paet ning lisab, et paraku pole kõik liikmesriigid sanktsioonidest kinnipidamise järelevalvet täielikult korraldanud.

«EL peab koos teiste sanktsioone kehtestanud riikidega tuvastama sanktsioonidest kõrvalehoidmise kanalid, et need sulgeda. Selleks tuleb infot jagada ning impordi- ja ekspordiandmeid võimalikult täpselt analüüsida,» selgitab Paet. «EL palub oma liikmesriikidel nende toodetud toodete üle järelevalvet paremini rakendada, et näha, kuhu need tooted täpsemalt lähevad. Kas kaup jääb ekspordi sihtriiki või liigub edasi Venemaale? See on probleem ja EL palub neil riikidel selle vältimiseks samme astuda. Näiteks Türgi võttis juba vastu ELi sanktsioneeritud kaupade transiidi keelu Venemaale. Samas võivad kaubad enne Venemaale jõudmist läbida veel muid kolmandaid riike.»

Venemaa suhtes kehtestatud sanktsioonidele ennustab Paet pikka põlve. Niisiis on vaja ka süsteemi, et see ei tekitaks uusi pingeid ELi ja sanktsioonidega mitteühinenud riikide vahel. EL peab Paeti sõnul suutma panna sanktsioonide temaatika suhetes kolmandate riikidega ka üldisemasse pilti, et suuta neile riikidele mõju avaldada.

«Kahjuks ei näe paljud riigid Venemaa agressiooni Ukrainas samasuguse moraaliprobleemina, nagu Euroopa Liit seda teeb,» nendib Paet enda kirjutises. «Enne võimalikku sanktsioonide leevendamise arutamist on ELil lisaks Ukraina vabastamisele agressorist veel palju teisi küsimusi, mis tuleb Venemaa osas lahendada. Need on sõjakuritegude üle kohtupidamine, reparatsioonid ja tohutu hävingu all kannatanud Ukraina ülesehitamine.»

Paet tunnistab, et paljud ELi riigid pole sanktsioonide toimimas hoidmisel veel piisavalt tõhusad – näiteks seetõttu, et pole pidanud sellise ulatusega sanktsioone varem rakendama. Paet toob näite, et kui USA keskvalitsuses töötab sanktsioonide järgimise tagamise teemal 700–800 inimest, siis Euroopa Komisjoni finantsstabiilsuse, finantsteenuste ja kapitaliturgude liidu peadirektoraadis töötab sanktsioonidega vaid 25 inimest.

«Sanktsioonide edu sõltub sanktsioonide tegelikust rakendamisest, mitte vaid sanktsioonide kehtestamisest. Ja selles osas on veel kõvasti arenguruumi. See aga toob lähemale Ukraina vabanemise agressorist ja sõja lõpu,» lõpetab Paet enda postituse.