Kehvem tasu haiguslehe eest võib sundida haigena tööle

1. juulist avatud haiguslehtede puhul on kolm esimest päeva töötaja omavastutus ehk tasustamata. Pilt on illustratiivne. Foto: Madis Veltman

• Haigushüvitiste kärbe haavab enim madalapalgalisi.
• Sotsid põlistaksid praeguse korra, ent koalitsioon pole nõus.
• Haigena tööl käimine muudab vastuvõtlikuks uutele haigustele.

Valitsuse plaan tõotab haiguse põdemise töötegijatele juulis taas kallimaks muuta, kui haigushüvitist hakatakse maksma alates neljandast päevast, mitte teisest, nagu see on praegu.

Veel sügisel oli sotsiaalministeeriumil vastupidine kava. Ajutine kord, mille kohaselt haigushüvitist saab alates teisest päevast, hakkas lõppema. Toona leiti, et koroona ajal kehtestatud normidega tuleb jätkata. Kuigi üksmeelele jõudmiseks tuli valitsuses kõvasti piike murda, jäi peale sotsist ministri tahe. Pealegi olid ukse ees valimised – sel ajal hoiduvad erakonnad häälte kaotamise hirmus ebapopulaarsete ideede ellu viimisest.

28. detsembri erakorralisel istungil otsustaski riigikogu, et haiguspäevade hüvitamise korda ei muudeta. Kuid põlistamise asemel pikendati seda poole aasta võrra – 1. juulini 2023. Heldema korra kohaselt maksab tööandja praegu hüvitist teisest kuni viienda päevani ning haigekassa alates kuuendast haiguspäevast. «Otsuse mõju on hinnanguliselt 30 miljonit eurot aastas ja see raha on eelarves olemas,» kinnitas haigekassa finantsosakonna juhataja Riho Peek toona.

Reformierakond ei toetanud heldemaid hüvitisi ei enne ega pärast parlamendivalimisi. Riigikogulase Margit Sutropi (RE) kinnitusel on selleks kolm põhjust: rahapuudus, bürokraatlik koormus perearstidele ja inimeste vastutuse suurendamine oma tervise eest.

Ajutine aeg saab otsa

Aprilli keskel esitas Keskerakond parlamendile seaduseelnõu, mis muudaks praeguste haigushüvitiste maksmise püsivaks. Peagi tuleb opositsiooni ettepanek arutlusele ka sotsiaalkomisjonis.

Terviseminister Riina Sikkut (SDE) käis seepeale välja valitsuse uue seisukoha: «Juulis läheme haiguspäevade hüvitamisega koroonaeelsesse aega tagasi ehk haiguslehe eest maksmine alates teisest päevast kaob ära.»

Endine tervise- ja tööminister, riigikogu sotsiaalkomisjoni liige Tanel Kiik (KE) ütles, et tegu on väga halva plaaniga. Kaks ja pool aastat kehtinud korraga on harjunud nii tööandjad kui ka töötajad. Kiik märkis, et inimestel on tekkinud kindlustunne, et nad saavad end haigena rahulikult kodus ravida ega pea mõtlema, kas võivad töölt eemal olemist endale majanduslikus mõttes lubada. «Kui ma ministrina kolmepoolseid läbirääkimisi vedasin, olid kokkuleppega nõus nii tööandjate keskliit kui ka ametiühingud. Korduvate kohtumiste ajal ei toodud lauale muret, et töötajad heldemaid hüvitisi massiliselt kuritarvitavad,» sõnas riigikogulane.

Ametiühingute keskliit ei toeta kitsimatele hüvitistele üleminekut ka praegu. Seitse aastat tagasi koguti liikmetelt ligi 25 000 allkirja, et 2009. aasta majanduskriisis kärbitud haigushüvitised taastada. Ametiühingujuhi Jaan-Hendrik Toomeli arvates on praegune kord end õigustanud – inimesed julgevad võtta haiguslehe, mistõttu ei nakatata töö juures kolleege. Haiguslehed on ka lühemad. «Vanasti mõeldi, et kui ma juba koju jään ja teen seda kolm päeva tasuta, siis olen nädalakese ära ka tasu eest, isegi kui mul on juba parem,» rääkis Toomel.

Seevastu tööandjate keskliit on oma varasemast seisukohast taganenud. «Mõistlik on naasta vana korra juurde,» leidis liidu tegevjuht Arto Aas. Koroonaviiruse levik ja haiguspäevade suuremas mahus hüvitamine kasvatasid hüppeliselt haiguslehtede võtmist. Ühelt poolt vähendas see haigena tööle läinute hulka, kuid teisalt oli ettevõtteid, kes nägid süsteemi kuritarvitamist. «Kui on väga lihtne koju jääda ja keegi teine selle eest maksab, läheb see nii tööandjatele kui ka riigile kalliks. Samas pole tööandjatel võimalik kontrollida, kas haiguslehe võtmine on põhjendatud või mitte,» rääkis Aas.

Analüüsi ikka pole

Juba eelmise aasta lõpus pani riigikogu sotsiaalkomisjoni liige Priit Sibul (Isamaa) sotsiaalministeeriumile südamele, et kui hüvitiste teema taas arutlusele tuleb, oleks rahvasaadikutele ette näidata põhjalik analüüs, mis loob selgust, kas haiguslehtede ajutine kord on end õigustanud.

Minister Sikkut viitas tervisekassa analüüsile, kui teatas, et haiguslehtede arv pole hakanud eriti vähenema, kuid tervisekassa arvnäitajate jada ei ole see analüüs, mida Sibul silmas pidas.

«Ajutisel korral pole olnud nii tugevat mõju, kui me esialgu ootasime,» lausus Sikkut ka ise ja lisas, et kuigi haiguspäevade heldem hüvitamine oli kirjas sotside valimisprogrammis, siis koalitsioonis sellele toetust pole. «Kui saaksime üksi otsustada, kahtlemata me toetaksime kehtiva korra pikendamist. Praegu mitte.»

Haigushüvitise kärbete tõttu kannatasid enim madalapalgalised

2008–2009 majanduskriisi ajal lõpetati 2009. aasta juulis samamoodi esimese kolme haiguspäeva hüvitamine.

Muudatuse mõjusid hindas töötervishoiuarst Evelyn Aaviksoo Tartu Ülikoolis kuus aastat tagasi kaitstud doktoritöös.

Töö järeldustest selgus, et uus kord lõi kõige valusamalt üksikvanemaid ja madalapalgalisi – hakati rohkem haigena tööl käima ning haiguspäevade arv vähenes ligi kaks korda võrreldes muutuse-eelse ajaga. Suuresti oli see tingitud majanduslikest põhjustest – kartusest sissetuleku vähenemise ja töökoha kaotuse ees – ning vähem reformi distsiplineerivast efektist.

Tagantjärele ütlesid küsitletud ise, et olid haiguse välja ravimata jätmise tõttu palju kauem tõbised, samuti kimbutasid neid haigused edaspidi sagedamini kui varem. Inimesed ei saanud võimaldada organismile taastumisaega, sest iga euro oli peres arvel.

Reform muutis drastiliselt inimeste käitumist: töölt puudujate koguarv vähenes 33 protsenti ja haiguslehtede arv 40 protsenti. Haiguspäevade hulk vähenes 2010. aastal võrreldes 2008. aastaga ligi kaks korda, 6,35 miljonilt 3,6 miljonile.

Allikas: Evelyn Aaviksoo doktoritöö