Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) hinnangul peaks valitsus siduma negatiivse lisaeelarve ja vajalike seadusemuudatuste vastuvõtmise riigikogus usaldusküsimusega, mis võimaldaks neid tavalisest kiiremini menetleda.
IRL tahab siduda lisaeelarve vastuvõtmise usaldusküsimusega
3. veebruar 2009, 19:49
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
IRLi peasekretär Margus Tsahkna ütles BNSile, et erakond on teinud ettepaneku siduda kärpepaketi vastuvõtmine usaldushääletusega, kuid otsuse peab selle kohta langetama valitsus. «Praeguste kavade kohaselt on eelarvekärped tervikmahus valitsuskabinetis arutlusel neljapäeval, mil tuleb otsustada ka see, kuidas toimub nende edasine menetlemine,» lausus ta.
Tsahkna märkis, et kui valitsus jõuab kaheksa miljardi krooni suuruses riigieelarve kärpes kokkuleppele, peab riigikogu nii lisaeelarve kui ka vajalikud seadusemuudatused võimalikult kiiresti kinnitama. «Selge on see, et kõige kiiremini saab kärpepaketti menetleda siis, kui siduda see valitsuse usaldushääletusega,» ütles ta ja osutas, et tavakorras võtaks eelnõude menetlemine vähemalt kuu või poolteist aega.
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) riigikogu fraktsiooni esimees Eiki Nestor ütles BNSile, et sotsiaaldemokraadid arutavad IRLi ettepanekut pärast seda, kui otsused on kärbete osas tehtud ja kokkulepped sõlmitud. «Praegu kokkuleppeid, mille sidumist usaldushääletusega saaks arutada, veel pole,» ütles ta.
Kui valitsus seob negatiivse lisaeelarve ja vajalike seadusemuudatuste vastuvõtmise usaldusküsimusega, võtab riigikogu eelnõu päevakorda valitsuse määratud ajal, kuid mitte enne ülejärgmist päeva alates menetlusse võtmisest. Eelnõu lugemisel esineb ettekandega valitsuse esindaja ning toimub küsimuste ja läbirääkimiste voor, seejärel läheb eelnõu lõpphääletusele.
Juhul kui parlament ei võta usaldusküsimusega seotud eelnõu vastu, astub valitsus tagasi.