KUS NAD ON? ⟩ Loetud päevadega viis kadunud inimest: «See ei näita tavalist olukorda» (1)
11. mai 2023, 10:48
/nginx/o/2023/05/11/15312819t1h70ef.jpg)
Hiljuti on üle Eesti kaduma läinud tavapäratult palju inimesi. Kui mõni neist on loetud tundidega õnneks üles leitud, siis teist käiakse ka päevi hiljem suisa hobustega otsimas.
«Praegu on politsei operatiivressursil üle Eesti töös kolm otsingut, nende seas ka Mduduzi ja Tõnise otsingud,» märkis politsei pressiesindaja.
Kui esmaspäeval teatas politsei Tartumaal kadunud Tõnisest, siis ainuüksi teisipäeval teatati veel nelja inimese otsingutest – kahe päevaga viis ametlikult kadunuks kuulutatud inimest. Pärnumaal kadus näiteks 64-aastane Mduduzi, Võsul 31-aastane Valter ja Kuusalus 5-aastane poiss. Kui laps jõudis õhtuks koju tagasi, siis Valter leiti õhtupoolikul kahjuks surnuna.
Tõnist nähti viimati Tartus peol
Lähedased andsid politseile teada, et pole Tartumaal elava Tõnisega laupäeva õhtust saadik ühendust saanud. Viimati nähti Tõnist laupäeval, kui ta käis koos sõpradega Tartus peol. Mehe telefon on välja lülitatud. Samuti ei ilmunud Tõnis esmaspäeval tööle.
Tõnis on umbes 180 cm pikk, sportliku kehaehitusega ja vuntsidega. Laupäeva õhtul oli Tõnisel seljas musta värvi tuulejope ja jalas beežid püksid.
64-aastane Mduduzi läks ilmselt koera otsima, aga koer naasis peremeheta
/nginx/o/2023/05/09/15306945t1hfdb1.jpg)
Esmaspäeva õhtul teatati politseile, et Lääneranna vallas Nurmsi külas on kodust lahkunud 64-aastane Mduduzi. Lähedased arvavad, et mees võis minna otsima plehku pannud koera ja ära eksida. Kolmapäeval täpsustas SA Kadunud juht Aare Rüütel Postimehele, et koer leiti kodust paari kilomeetri kauguselt üles.
Mehe telefoni positsioneering tulemust ei andnud. Otsingutesse kaasati vabatahtlikud, droon ja kopter, kes otsisid nii maalt kui õhust varajaste hommikutundideni, kahjuks tulemusteta. Täna hommikul jätkuvad otsingud.
Mduduzi on pikka kasvu, tugeva kehaehitusega, hallikate juustega. Jalas on tal musta värvi püksid.
Mduduzi otsingutele kaasas PPA kolmel korral lennusalga kopteri, lisaks on iga päev abiks olnud inimesed ATV-dega, jäljekoer ja droon. «Kahe päeva jooksul oleme mehe kodulähedasi soiseid alasid ja karjääre läbi kamminud rohkem kui 50 inimesega, kellest suurem osa on vabatahtlikud otsijad,» kirjeldas Pärnu politseijaoskonna piirkonnapolitseinik Evelin Engel-Lepp.
Kuna otsingupiirkonnas on väga raskesti läbitav maastik, olid seetõttu kolmapäeval abiks ka kaks hobustega otsijat. «Hobustega pääseb läbi sellistest põldudest ja kammima läbi selliste kraavide ääri, kus inimestel on oht sisse vajuda,» selgitas Engel-Lepp.
Lisaks seesugustele otsingutele on politsei kinnitusel veel aktiivseid juhtumeid, kuhu operatiivressurssi praegu küll kaasatud pole, aga kelle kohta uurijad pidevalt infot otsivad. «Nende hulgas on näiteks nii püsijooksikud kui ka kahtlustatavad, kes uurimistest kõrvale hoiavad,» täpsustas PPA.
Kas ja mis võiks nende kadumiste ühisnimetaja olla, keegi öelda ei oska, kuid PPA sõnul moodustavad suure osa kadumisjuhtumitest kolm tegurit: sassis inimsuhted, alkoholi kuritarvitamine ja vaimse tervise mured.
Rüütel: pressiteadete arv ei näita tavalist olukorda
Viimasele viitas ka SA Kadunud juht Aare Rüütel. «Hetkeseisuga me näeme mitmete kadunud inimeste taga tegelikult suitsiidi,» ütles ta. «Ma ütleks, et suitsiidide arv on suurenenud kohe kindlasti,» arvas Rüütel. «See võib kõik olla seotud sellega, et inimestel on vaimse tervise mured või mure toimetuleku pärast. Pikemat aega on keeruline olukord, teadmatus, olulised muutused,» loetles Rüütel, viidates üleüldisele elukorraldusele. «Ma arvan, et see mõjutab.»
Sageli leitakse inimesed loodusest, tühermaalt või veekogust. Kas inimene võtab siis suitsiidi puhul sinna teadliku suuna? «Meil on olnud otsing, kus inimene on püüdnud end surnuks näljutada, kuid ei saanud sellega hakkama,» tõi Rüütel näite, lisades, et üldjuhul näljutamisega neil juhtudel tegemist siiski ei ole.
Politsei hiljutisi teateid kadunud inimeste kohta on vabatahtlikke juhtiva Rüütli hinnangul tavapäratult palju. «Meil on varem ka olnud korraga kolm otsingut, aga seda tuleb ette igal aastal. Praegu ma ütleks, et meie jaoks seda pole palju, aga see, mida ma pressiteadetest näen, ei näita tavalist olukorda, seda ma võin kinnitada.»
30-aastane Vsevolod pidi korra välja minema
Mehe lähedane pöördus 21. aprillil politsei poole, et Vsevolod ei ole Tallinnas Mustamäel asuvasse elukohta tagasi naasnud ning mobiiltelefon on välja lülitatud.
/nginx/o/2023/05/03/15295595t1hef74.jpg)
Viimane kontakt oli lähedastel Vsevolodiga 20. aprillil kella 18 paiku. Politsei on kontrollinud erinevaid asukohti, haiglaid ja suhelnud tuttavatega, kuid seni ei ole õnnestunud meest leida.
Lähedaste sõnul pidi ta minema 21. aprilli hommikul Võrumaale sugulase juurde, kuid ka sinna ei ole ta jõudnud.
Vsevolod on 180 cm pikk, kõhna kehaehitusega, kiilakas ja ta kannab prille. Tal võib seljas olla musta värvi jope ja teksapüksid. Jalas on tal tumerohelist värvi sportlikud jalanõud. Tal on kaasas ID-kaart ja mobiiltelefon, kuid see on välja lülitatud.
Häirekeskus koondab teated eksinud ja kadunud inimestest
Häirekeskuse edastatud statistikast nähtub, et viimastel aastatel on eksinud või kadunud inimestest kokku teatatud aastas keskmiselt 6700 korda. Pressiesindaja toonitas, et nende statistika kajastab nii kadunud kui ka eksinud inimeste teateid hädaabinumbrile ning neid kõnesid ei ole võimalik hõlpsalt eristada.
2020. aastal sai häirekeskus 6832 teadet kadunud või eksinud inimestest, järgneval aastal oli teadete arv 6502. Eelmisel aastal teatati 6872 korral.
«Võrreldes käesoleva aasta nelja kuud eelmise aasta nelja kuuga, siis ilmneb, et kadunud/eksinud inimeste teadete hulk on tõusnud 11 protsenti,» võttis pressiesindaja numbrid kokku. (2022. aastal nelja esimese kuu jooksul 1905 teadet ning 2023 nelja esimese kuu jooksul 2122 teadet).
Kadunud inimeste kohta oodatakse infot numbril 112. Paralleelselt politseile otsivad kadunud inimesi ka SA Kadunud vabatahtlikud, kelle otsingugrupiga saab igaüks liituda.