:format(webp)/nginx/o/2021/06/09/13835683t1hed14.jpg)
/nginx/o/2023/12/22/15796256t1hc36c.jpg)
/nginx/o/2023/04/20/15267527t1h8e94.jpg)
Valitsus pidas hommikul erakorralise istungi ja lahutas riigikogus üleandmist ootava maksumuudatuste eelnõu neljaks ning need antakse arutamiseks üle riigikogule. See, et valitsus plaanis maksumuudatusi menetleda ühtses paketis, oli seni olnud opositsiooni üks suurimaid etteheiteid.
«Opositsioon on nädala riigikogu tööd takistanud, väites, et riigi kaitsekulude katmiseks ja eelarvepositsiooni parandamiseks tehtud maksupakett on selle põhjus. Olen kindel, et tegelik põhjus on mujal, kuid nüüd peaks nende «probleem» lahendatud olema,» kommenteeris rahandusminister Mart Võrklaev (RE), lisades, et on jätkuvalt valmis avatud aruteluks ja debatiks riigikogus.
Esiteks kiitis valitsus heaks alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu.
Eelnõu kohaselt tõstetakse alkoholiaktsiisi ja sigarettide ning suitsetamistubaka aktsiisi järgneval kolmel aastal alates 2024. aastast 5 protsenti aastas. Ära jäetakse eriotstarbelise diislikütuse kavandatud aktsiisitõus, see tähendab eriotstarbelise diislikütuse aktsiisimääraks jääb 21 eurot 1000 liitri kohta, mis on ELi lubatud miinimummäär.
Seadus jõustub 1. jaanuaril 2024. a. Eriotstarbelise diislikütuse aktsiisilangetus jõustub 1. mail 2024. a
Alkoholiaktsiisi viieprotsendiline tõus suurendab riigieelarve tulusid 2023. aastal 14,4 miljonit, 2024. aastal 12,2 miljonit, 2025. aastal 23,2 miljonit, 2026. aastal 19,5 miljonit ning 2027. aastal 37,8 miljonit.
Tubakaaktsiisi viieprotsendiline tõus suurendab riigieelarve tulusid 2023. aastal 4,2 miljonit, 2024. aastal 8,5 miljonit, 2025. aastal 19,5 miljonit, 2026. aastal 25,6 miljonit ja 2027. aastal 30,5 miljonit.
Eriotstarbelise diislikütuse aktsiisimäära langetamisel väheneb laekumine 2024. aastal 3,7 miljonit, 2025. aastal 8,7 miljonit, 2026. aastal 9,7 miljonit ja 2027. aastal 10,8 miljonit.
Teiseks kiitis valitsus heaks hasartmängumaksu seaduse muutmise seaduse eelnõu, mille kohaselt tõuseb mängulaudade maksumäär 1278,23 eurolt 1406 euroni. Osavusmängu mänguautomaatide maksumäär ümardatakse 31,95 eurolt 32 euroni. Loterii ja kaubandusliku loterii maksumäär tõuseb 18 protsendilt 22 protsendile. Kaughasartmängu ja toto määr suureneb alates 1. jaanuarist 2024 viielt protsendilt kuuele ning alates 1. jaanuarist 2026 seitsmele protsendile.
Muudatustega suureneb hasartmängumaksu lisalaekumine 2024. ja 2025. aastal kaheksalt miljonit eurot, 2026. aastal 12 miljonit eurot ning 2027. aastal 13 miljonit eurot.
Kolmandaks kiitis valitsus heaks käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu, mille järgi tõuseb alates 1. jaanuarist 2024 käibemaksumäär 20 protsendilt 22 protsendile. Samuti maksustatakse alates 1. jaanuarist 2025 majutus standardmääraga 22 protsendiga ning seni kehtiv vähendatud käibemaksumäär 9 protsenti kaotab kehtivuse.
Käibemaksumäära tõstmine 22 protsendile suurendab 2024. aastal käibemaksutulu 233 miljonit ning aastatel 2025-2027 vastavalt 241 miljonit, 248 miljonit, 255 miljonit. Määra tõstmine toob kaasa 1,67-protsendilise kaupade ja teenuse kallinemise, mõju tarbijahinnaindeksile ulatub 2024. aastal 1,40 protsendini. Majutusteenuse käibemaksumäära tõstmine suurendab käibemaksutulu 20 miljonit. Määra tõstmine toob kaasa 11,9-protsendise majutusteenuse kallinemise ning mõju tarbijahinnaindeksile ulatub 2025. aastal 0,11 protsendini.
Neljandaks kiitis valitsus heaks tulumaksuseaduse ja kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seaduse eelnõu. Alates 2024. aastal kaotatakse füüsilise isiku täiendav maksuvaba tulu lapse ülalpidamise korral ja abikaasa eest ning õigus arvata oma maksustatavast tulust maha eluasemelaenu intressid.
Alates 2025. aastast tõstetakse füüsilise isiku ja äriühingu tulumaksumäära 20 protsendilt 22 protsendini. Lisaks kaotatakse eelnõuga soodusmäär 14 protsenti äriühingute regulaarselt jaotatavalt kasumilt ja sellega seoses ka füüsilisele isikule makstud dividendilt kinnipeetav seitsmeprotsendiline tulumaks.
Alates 2025. a kehtestatakse ühtne maksuvaba tulu 700 eurot kuus ehk 8400 eurot aastas. Erandiks on vanaduspensioniealised, kelle maksuvaba tulu võrdub keskmise vanaduspensioniga.
Füüsilise isiku tulumaksu maksusoodustuste kaotamine suurendab riigieelarve tulu 2025. aastal 34 miljonit, 2026. aastal 34 miljonit, 2027. aastal 34 miljonit. Maksuvaba tulu tõstmine 700 eurole ja füüsilise isiku tulumaksumäära tõstmine 22 protsendile vähendab riigieelarve tulu 2025. aastal 340 miljonit, 2026. aastal 257 miljonit ja 2027. aastal 264 miljonit.
Juriidilise isiku tulumaksumäära tõstmine 22 protsendile suurendab riigieelarve tulu 2025. aastal 93 miljonit, 2026. aastal 106 miljonit ja 2027. aastal 110 miljonit.
Seeder: loodan, et nüüd algab reaalne kaasamine
Isamaa juhi Helir-Valdor Seederi sõnul on valitsuse tänane otsus nn kobareelnõu neljaks lüüa samm õiges suunas: just parlamentaarset arutelu ja kaasamist ongi tema jutu järgi oodatud.
«Kahju, et selleks on läinud nii palju aega, energiat ja vastuseisu. Aga see on ainuõige
/nginx/o/2023/04/08/15245181t1hd592.jpg)
lahendus, et neid eelnõusid saab eraldi menetleda. Ma loodan väga, et nüüd algab siis reaalne kaasamine ja ma ei pea silmas ainult riigikogu opositsioonierakondi.»
72 tundi formaalseks kooskõlastuseks ei ole Seedri sõnul mingi sisuline kaasamine. «Loomulikult on see õige samm.»
«Opositsioon ei taotle nüüd ju maksuseadustega mitte midagi enamat kui lihtsat võimalust parlamentaarseks aruteluks. Meie eeltingimus polnud ju see, et nad seadusi muudaks või tooks need muudetud kujul,» rääkis Seeder.
«Ma ütlen küll väikese irooniaga, aga see oli nende poolt tohutu üllas samm, et nad võimaldavad tavapärast parlamentaarset arutelu,» lisas ta.
«Oi, ei-ei-ei,» vastas ta küsimusele, kas riigikogus võiks nüüd tavapärane rahulik töö jätkuda. «Kaugel sellest, sest perehüvitiste eelnõu puhul pole minu teada mingit edasiliikumist,» lisas Seeder.