Järjest suurem hulk noori – ennekõike tüdrukuid – ei lepi neile ettekirjutatud soorolliga. On see sotsiaalne, poliitiline või meditsiiniline fenomen?
LUUBI ALL ⟩ Soovahetuse soovijatest on enamuses tüdrukud (19)
Tavaliselt alustatakse nimedest, kuid selles loos on see keeruline enam kui ühel põhjusel. Ütleme siis, et ta oli... näiteks Carmen. Tüdruk väga varases teismeeas, ennekõike kirjeldatav teataval moel ujedana. Nagu pea iga sotsiaalmeediakontot omav lapsevanem, armastas ka Carmeni ema vahel tütrest Facebooki pilte postitada, kuid ühel hetkel need fotod kaharates kleitides noorest tüdrukust kadusid – ja kadus ka Carmen. Umbes aasta eest muutus lühikese ajaga soeng, rõivastus ja nimi. Uus nimi, mille laps endale ise valis, on ingliskeelsetes maades kasutusel nii poiste kui tüdrukute puhul. Lühidalt: unisex.
Ma kohtun endise Carmeni emaga ühel esimesel enam-vähem kevadisel päeval ühe suure avaliku sektori asutuse õues. Ema naeratab, püüdes olla – ei, olleski – toetav, avatud ja vapper: «Arst küsis, kas me oleme ka ametlikult nime vahetanud. Seda me ei ole veel teinud, aga see mõte talle väga meeldib – ta ütleb, et vana nimi on surnud. Minul ei ole midagi selle vastu. Las ta vaatab ja ise otsustab, kes ta on.»