Haritlaste avalik kiri: abielu mõiste muutmine süvendaks lõhestumist ühiskonnas (36)

Loora-Elisabet Lomp
, Eesti uudiste päevatoimetaja
Copy
Sotsiaalkaitseminister saatis 4. mail kooskõlastusringile samasooliste abielu eelnõu.
Sotsiaalkaitseminister saatis 4. mail kooskõlastusringile samasooliste abielu eelnõu. Foto: Madis Veltman

Täna edastas mõttekoda PESA riigikogule haritlaste avaliku kirja palvega jätta abielu institutsiooni määratlus muutmata, kui valitsus esitab riigikogule vastuvõtmiseks vastava seadusemuudatuse eelnõu.

Avaliku kirja üks algatajaid, mõttekoja PESA liige ja Postimehe arvamustoimetuse juhataja Martin Ehala ütles, et see kiri juhib tähelepanu sellele, et abielu küsimuse otsustamine kiirustades ja ilma avaliku aruteluta suurendab vastuseisu ja lõhet ühiskonnas. «Eelnõu algatamine on praeguses keerulises julgeolekuolukorras valitsuse poolt väga vastutustundetu,» leiab Ehala. 

Kirjale alla kirjutanud mõttekoja PESA liige, Tartu Ülikooli politoloog Martin Mölder leiab, et praegu ei ole riigikogu liikmete ega ka valijate seas ülekaalukat poolehoidu sellistele muutustele. «Abielu tähendab ennekõike perekonda ning perekond tähendab Eesti valijate jaoks ennekõike naist, meest ja lapsi,» lisas Mölder. 

Algatus hakkab allkirju koguma

«Alates 17. maist on kiri avatud veebilehel rahvaalgatus.ee allkirjade lisamiseks,» ütles mõttekoja PESA liige, perepoliitika aktivist Cornelia Kangur.

«Soovime nii palju allkirju kui võimalik. Inimesi, kes ei soovi abielu mõiste muutmist, on Eestis väga palju ja on oluline nende hääl kuuldavaks teha. Kindlasti on oodatud allkirja andma ka need, kes valimistel andsid oma hääle küll mõne koalitsioonierakonna poolt, aga abielu mõiste muutmist ei toeta,» täiendas Kangur. 

«Pöördumisele allkirju kogudes võis tajuda, et mõnigi, kes avaldust tegelikult toetab, jättis sellega ühinemata soovimatusest saada külge tagurlase silti ja olla sotsiaalmeedia peksupoiss,» kirjeldas Lauri Vahtre. Ta lisas, et see tähendab, et Eesti ühiskonda on tagasi hiilinud hirm. «Sellele tuleb vastu hakata,» rõhutas Vahtre. 

Avalikule kirjale on alla kirjutanud 59 haritlast, nende hulgas kirjanikke (Indrek Hargla, Hando Runnel, Indrek Hirv jt), heliloojaid ja muusikuid (Sven Grünberg, Jaan-Eik Tulve, Tõnis Mägi jt), näitlejaid (Liina Olmaru, Lembit Peterson jt), kunstnikke (Maarja Undusk, Mati Karmin), teadlasi (Heiki Valk, Marju Kõivupuu, Riin Seema jt), ettevõtjaid (Indrek Neivelt, Heldur Meerits jt) ja avaliku elu tegelasi (Tunne Kelam, Jüri Raidla, Jüri Adams jt).

Mõttekoda PESA loodi 28. aprillil sellel aastal eesmärgiga edendada ühiskonnas püsiväärtusi, mis on eelduseks eesti rahva, kultuuri, majanduse ja keskkonna kestlikuks arenguks. PESA asutajaliikmed on Lea Danilson-Järg, Martin Ehala, Cornelia Kangur, Mihkel Kunnus, Martin Mölder, Indrek Neivelt, Helen Rebane, Lauri Vahtre ja Maarja Vaino. Ülejäänud allakirjutanud on liitunud avaliku kirjaga, kuid ei ole mõttekoja liikmed.

Mõttekoja liige Helen Rebane ütles, et PESA soovib koondada konservatiivselt ja rahvuslikult meelestatud inimesi kõigist eluvaldkondadest, et kaitsta meie rahvusriigi põhiseadusesse kirja pandud alustalasid.

Postimees avaldab kirja täies mahus.

Avalik kiri Eesti Vabariigi Riigikogule

Värske valitsuskoalitsioon on teatanud, et kavatseb seadustada samasooliste abielu koos sellest tulenevate õiguslike tagajärgedega, nagu lapsendamisõigus ja kahe samast soost vanema olemasolu.

Sellisele sammule on Eestis praegu tugev vastuseis. Nii olulist, kultuuri alustalasid puudutavat küsimust ei saa lahendada napi parlamentaarse häälteenamusega. Selleks peaks inimeste hulgas valitsema laialdane mõistmine ja muudatust peaks toetama rõhuv enamus rahvast.

Praegu seda enamust pole, valijate mandaati selleks muutuseks ei küsinud ka valitsuse juhterakond. Samasooliste abielu seadustamine tähendaks vaimset jõuvõtet suure, kui mitte suurema osa rahva vastu. See omakorda tähendaks ühiskonna niigi ohtliku lõhestumise süvendamist ning umbusu ja kibestunud meeleolude külvamist. See teeb rõõmu üksnes Eesti vaenlastele nii meie riigi sees kui ka väljaspool.

Nõrgestada Eesti ühiskonda ja külvata umbusku valitsuse ning Riigikogu vastu just nüüd, ülimalt pinevas ja ohtlikus geopoliitilises olukorras, on vastutustundetu.

Eelöeldut arvestades palume Riigikogul abieluinstitutsiooni määratlus muutmata jätta.

Martin Ehala

Cornelia Kangur

Martin Mölder

Maarja Vaino

Indrek Neivelt

Helen Rebane

Mihkel Kunnus

Lea Danilson-Järg

Lauri Vahtre

Katrin Laur

Hando Runnel

Marju Kõivupuu

Jüri Raidla

Indrek Hirv

Leili Mutso

Jüri Adams

Mati Karmin

Urmas Lattikas

Kärt Kunnus

Lembit Peterson

Tõnis Mägi

Sandra Nurmsalu

Jaan-Eik Tulve

Indrek Hargla

Janek Mäggi

Kaur Alttoa

Riin Seema

Heiki Valk

Sakarias Jaan Leppik

Sven Grünberg

Silver Vahtre

Margus Põldsepp

Heldur Meerits

Marti Aavik

Veiko Vihuri

Tunne Kelam

Mari-Ann Kelam

Toomas Tamla

Martti Preem

Toomas Haug

Maarja Undusk

Liina Olmaru

Indrek Sammul

Vootele Hansen

Indrek Schwede

Ott Rätsep

Enel Kotli

Mati Mandel

Jaak Pihlak

Jaak Ahelik

Indrek Kalda

Anne Eenpalu

Jüri Toomepuu

Ants Kraut

Tiit Noormets

Jaan W Sibul

Tiit Kärner

Rein Lepik

Uku Põllumaa

Kommentaarid (36)
Copy
Tagasi üles