Hansa Liidu ajaloolised dokumendid kanti UNESCO arhiivipärandi nimekirja

Uwe Gnadenteich
, ajakirjanik
Copy
Veckinchuseni kirjad ja arveraamatud.
Veckinchuseni kirjad ja arveraamatud. Foto: Tallinna linnaarhiiv

Tallinna linnaarhiivis hoitavad kaupmees Hildebrand Veckinchusenile adresseeritud kirjad ja tema arveraamatud aastatest 1398–1428 kanti eile, 18. mail Pariisis koos teiste Hansa Liidu ajalugu puudutavate dokumentidega UNESCO maailma mälu registrisse, mis koondab väljapaistva ülemaailmse väärtusega dokumendipärandit.

«Veckinghuseni arhiiv on siinpool Alpi mägesid kõige paremini 15. sajandi algusest tänini säilinud kaupmehearhiiv. Seetõttu on nende dokumentide hoidmine ühtaegu nii eriline privileeg kui ka vastutusrikas ülesanne, et säiliksid koguni maailma mastaabis olulised arhivaalid. UNESCO otsus on tõend Tallinna Linnaarhiivi rahvusvahelisest reputatsioonist, see on otsekui kvaliteedimärk, mis aitab hea asja kergemini ära tunda,» rääkis Tallinna Linnaarhiivi juhataja Küllo Arjakas. «Veckinghuseni arhiiv on teine Eestiga seonduv dokumentatsioon UNESCO arhiivipärandi nimekirjas. Esimesena kanti sinna Balti keti korraldamise dokumendid juulist 2009,» lisas Arjakas.

Vestfaalist pärit kaupmees Hildebrand Veckinchusen sündis oletatavasti 1370. aasta paiku. Ta alustas oma tegevust aastatel 1395–1398 Brügges, abiellus seejärel Riias ja siirdus mõne-aastase vahepeatuse järel Lübeckis jälle tagasi Brüggesse, kust juhtis oma laiaulatuslikku äri kuni surmani 1426. aastal.

Veckinchuseni arhiiv koosneb 12 arveraamatust ja ligikaudu 600 talle adresseeritud kirjast, mis kajastavad tema kui hansakaupmehe tegevust ja laia haaret. Veckinchusen kauples Flandriast üle Lübecki ja Baltikumi kuni Novgorodini, tal oli ärisidemeid ka Lõuna-Saksamaa ja Veneetsiaga, samuti Prantsusmaal ja Londonis. Ta müüs itta kalevit, soola ja vürtse, saades vastu karusnahku ja vaha. Veckinchusenist maha jäänud dokumendid kajastavad isiklikel kontaktidel ja tema moodustatud kaubaühingutel baseerunud hansakaubanduse toimimist. Ühtlasi peegeldavad need seda, kuidas paisuva ja üha enam kaugemale ulatuva äriga kaasnesid suured riskid, mis lõpuks viisid Veckinchuseni pankrotistumiseni.

Kuidas Veckinchuseni kirjad ja arveraamatud sattusid Tallinna, on siiani täpselt teadmata. Ilmselt võttis Tallinna raad need hoiule mõne Hildebrandi Liivimaal tegutsenud sugulase pärandiprotsessi käigus.

Lübecki Linnaarhiivi juhtimisel algatati 2016. aastal taotlus hansadokumentide kandmiseks UNESCO arhiivipärandi nimekirja. Taotlusega ühinesid mitmed arhiivid Saksamaalt, aga ka Belgiast, Lätist, Poolast, Taanist ja Eestist. Koostati esinduslik nimekiri dokumentidest, mis kajastaks Hansa Liidu tegevust võimalikult mitmekesiselt. Valiti välja hansalinnade esindajate kogunemiste otsused, hansa kaubalepingud ja privileegid, hansakontorite sisekorra eeskirjad, mereõiguse käsikiri, hansa sõjandust puudutavad dokumendid, vene-alamsaksa sõnastik ja üks kaupmehearhiiv.

Tagasi üles