/nginx/o/2023/05/20/15334176t1hd9b0.jpg)
Esmaspäeval läbis riigikogus esimese lugemise valitsuse esitatud perekonnaseaduse muutmise eelnõu, mille eesmärk on kehtestada abieluvõrdsus ja tagada kooseluseaduse täitmine. Rus.Postimees küsis Eesti elanikelt, kas ühiskond on valmis samasooliste abielu seadustamiseks ja kas niisuguseid muudatusi on üldse vaja.
Viktoria Gaidotšuk, disainer (Tallinn)
/nginx/o/2023/05/20/15334166t1h0608.jpg)
Kas kahe täiskasvanu õigus abielluda sõltumata soost on vaja seadustada?
Muidugi. Mingit vahet pole. Nendel inimestel on samuti vaja lahendada varalised, isikliku kooseluaegse vastutusega seotud ning muud juriidilised ja olmeprobleemid. Ja see seadus on ka vajalik selleks, et lõpuks ometi lõpetada kõnealusest teemast mingi valupunkti tegemine.
Kas arvate, et ühiskond reageerib samasooliste abielude teemale valuliselt?
Osaliselt jah. Kuid see on nii mõnede kodanike jaoks. Ja me oleme juba, mulle näib, jõudnud piisavalt kõrgele kultuuritasemele, et enamus sellesse teemasse rahulikult suhtuks. Oleme kõik võrdsed, meil on kõigil võrdsed õigused, tarvis on ka abielud võrdsustada. See on loogiline. Niisugune seadus ei mõjuta kuidagi orientatsiooni valikut näiteks noorukite seas. Ja meenutagem, et me räägime inimeste õigustest, mitte sellest, mis meeldib või ei meeldi.
Lembit Huss, raudteelane (Tapa)
/nginx/o/2023/05/20/15334167t1hfe91.jpg)
Kas kahe täiskasvanu õigus abielluda sõltumata soost on vaja seadustada?
Ma ei tea. Mulle see kõik ei meeldi. Meie ühiskond ei vaja seda, see on üleliigne. Moraalsest vaatenurgast on see meile võõras.
Aga kuidas on lood vabaduste ja inimõigustega?
Üldiselt arvan, et kõik siin maailmas on Jumalast ja niisugustel suhetel on looduses oma koht. Aga mulle isiklikult nad ei meeldi. Ja selline seadus lisab nendele inimestele legitiimsust, justkui õigustab nende suhet ja see on juba üleliigne. Las nad elavad vaikselt omaette ega riku meie moraalipõhimõtteid. Selle demonstreerimine on vale. See on ebaterve inimkäitumine – need samasooliste suhted.
Kas te arvate, et sellise seaduse vastuvõtmine rikub meie ühiskonna moraalseid aluseid?
Mitte ainult moraalseid aluseid, see võib hävitada meie rahvusliku ühtsuse. Minusuguseid on vähem kui neid, kes on samasooliste kooselu vastu. Juba on lõhe. Ja seda propageerib Euroopa Liit ja me oleme liiga laisad, et öelda oma „ei“. Eesti iseseisvus kustutatakse. Siin on vaja rohkem rääkida riigi julgeolekust kui moraalist.
Svetlana Radaševskaja, filoloog (Tallinn)
/nginx/o/2023/05/20/15334168t1hb8d9.jpg)
Kuidas suhtute samasooliste abielu seadusse, mis võrdsustab selle traditsioonilise abieluga?
Suhtun sellesse positiivselt. Ammu on aeg võtta vastu selline seadus, mis aitaks reguleerida samasooliste liidu või abielu õigusi. Me elame tsiviliseeritud maailmas, Euroopas. Kõik on sellise nähtusega juba ammu harjunud ja suhtuvad mõistvalt.
Kas abielu ja pereliidu vahele võib panna võrdusmärgi?
Mul on raske vastata. Siin on juriidiline probleem. See kuulub inimõiguste valdkonda, niisiis tuleb seda õiguslikust aspektist hinnata. Ma arvan, et on aeg see seadustada, neid tuleb kaitsta.
Aleksandr Žuravljov, loovtöötaja (Kohtla-Järve)
/nginx/o/2023/05/20/15334169t1hab31.jpg)
Kuidas suhtute samasooliste abielu seadusse, mis võrdsustab selle traditsioonilise abieluga?
Praegu suhtun sellesse teemasse juba neutraalselt. Ma arvan, et me lasksime mööda aja, mil sai sellele vastu seista ja mitte lasta niisugusel liikumisel pöördeid üles kerida. Nüüd on hilja. Mulle tundub, et nüüd me näeme, kuidas samasooliste abielu ideed muutuvad LGBT kogukonna propagandaks. See segab.
Kuidas see segab: kas see õõnestab avalikku moraali või rahvuslikke huve?
Mis need rahvuslikud huvid siia puutuvad? Siin on inimlikud huvid. Kahju, et Eesti ei saanud selles küsimuses oma arvamust avaldada. Praegu liigume kahjuks Euroliidu poliitika ühises voos ja see kogub hoogu. Ma ei tea, kuidas see võib lõppeda, kuid konflikt võib tekkida.
Konflikt kelle vahel?
LGBT kogukonna ja tavainimeste vahel. Kõik kulgeb tõusvas kaares ja kuhu, milleni see jõuab, kes teab? Kas nad muutuvad täiesti ülbeks, meie kannatus saab otsa ja me surume nad alla või nad hajuvad oma eraellu ja muutuvad meie ühiskonna silmapaistmatuks elemendiks.
Natalja Reutova, dispetšer (Tallinn)
/nginx/o/2023/05/20/15334175t1hfccf.jpg)
Kas on vaja seadustada kahe täiskasvanu õigus abielluda sõltumata soost?
Rohkem kui vaja. Kui neile oleks kümme aastat tagasi selline seadus antud, siis praegu ei tuletaks me mingit LGBT-d meelde. Inimestele tuleb anda võimalus elada normaalselt, lahendada oma küsimusi kohtute, seadusandluse raames, nagu see on võimalik kõigil. Miks nad lippudega ringi käivad? Nad ju nõuavad tunnustamist. No tunnustage siis neid ja las nad elavad vaikselt ja rahulikult omaette. Kellele neid nende ideedega vaja on? Neile endile.
Kas abielu ja pereliidu vahele võib panna võrdusmärgi?
Kes tahab, las paneb. Meil on vaba maa. Minul on teistsugune arvamus. Kui kõik on seaduste raames, keegi ei sega kedagi, siis on asi korras. Just selleks ongi seadust vaja.
Illar Hämarik, insener (Rapla)
/nginx/o/2023/05/20/15334171t1h0c27.jpg)
Kas on vaja seadustada kahe täiskasvanu õigus abielluda sõltumata soost?
Minu jaoks on see inimõiguste valdkond. Igaüks võib elada nii, nagu ta õigeks peab. Igaühel on õigus elada oma tahte järgi. Usun, et kui ükskõik mis soost inimesed tahavad oma kooselu seadustada, siis riik peab sellise võimaluse andma. Niisugused liidud peavad olema seaduslikud.
Kas abielu ja pereliidu vahele võib panna võrdusmärgi?
Olen olnud abielus 40 aastat. Ma ei arva, et võib panna võrdusmärgi, kuid ei tasu ka lasta end juhtida mõne minevikus elava inimese hirmudest. Abieluvõrdsuse seadus ei häiri meie rahvuslikke väärtusi, see kaitseb inimeste õigusi. Küll aga tahaksin nimetada asju õigete nimedega. Selline liit ei ole minu jaoks tavamõistes perekond.
Kirill Birjukov, filosoof (Tallinn)
/nginx/o/2023/05/20/15334172t1h7fa2.jpg)
Kuidas suhtute samasooliste abielu seadusse, mis võrdsustab selle traditsioonilise abieluga?
Negatiivselt. Olen kristlane ja minu jaoks on samasooliste abielud ebanormaalsed. Isegi mehe ja naise vahelisest võrdsusest ei saa juttugi olla. Naine on kõigis kultuurides mehe teenija. Seda võimatum on panna traditsioonilise abielu ja samasooliste kooselu vahele võrdusmärki ja veel selle kohta seadust vastu võtta. See on inimloomuse vastane.
Aga kuidas on lood vabaduste ja inimõigustega?
Alustame päris algusest. Me ei ole kõik võrdsed ja seetõttu on inimõigused Eestis suur teema. Naised saavad meie riigis vähem palka kui mehed, töötades samal ametikohal. On nii? Ebavõrdsust näitavad ka hall pass ja punane pass. On nii? Võrdsusest ei räägi ka keelebarjäär ega võimalus saada parem töökoht ja parem haridus rahvusest sõltuvalt. Nimekiri võib olla pikk, eks? Miks ma peaksin siis nüüd mõtlema inimõiguste järgimisele samasooliste abielu küsimuses? Alustame väiksemast – mittekodakondsusest. Ja alles pärast seda mõtlen ma LGBT-aktivistide peale.
Natalja Smirnova, õpetaja (Kohtla-Järve)
/nginx/o/2023/05/20/15334173t1h95f4.jpg)
Kas on vaja seadustada kahe täiskasvanu õigus abielluda sõltumata soost?
Mina isiklikult pole vastu. Seadus tähendab alati korda ja vastutust igas asjas. Ma ei tahaks selles propagandat näha, võltsi näitemängu. LGBT-kultuur on olemas ja võib eksisteerida, kuid see ei pea olema väga märgatav. Ma ei taha, et LGBT ideid sellise seaduse kaudu agressiivselt propageeritaks. See on isikliku elu küsimus, see ei ole avalik valdkond.
Kas arvate, et samasooliste abielu seadus kuulub isikliku elu valdkonda, mitte inimõiguste alla?
Ma ei ole sellest vaatenurgast mõelnud. Mul on raske vastata. Siiski arvan, et see ei ole avalik valdkond, pigem on see eraelu. Need on omandi ja õiguskaitse, mitte inimõiguste küsimused.