Suur-Sõjamäe põlengu vastutav korrapidaja: nii suurt sündmust mina küll ei mäleta

Margus Paaliste
, ajakirjanik
Copy
Pakendi keskuse põleng.
Pakendi keskuse põleng. Foto: Konstantin Sednev

Suur-Sõjamäe eilse põlengu eest vastutanud päästeameti korrapidaja Erkki Põld tõdes rahvusringhäälingu saates «Ringvaade», et tema nii suurt tulekahju varasemast ei mäletagi. Samuti ütles ta, et endiselt tegelevad päästjad sündmuskohal tulepesade otsimise ja konstruktsioonide avamisega.

Olgugi et tööstushoonete põlenguid tuleb ikka aastas mõni ette, ei mäleta ta sedavõrd ulatuslikku põlengut. «Aga nii suure ulatuse ja mõjuga, et ka tahmatükid taevast langevad viie kilomeetri kaugusel, sellist sündmust mina küll ei mäleta,» ütles ta ERRile.

Otse Postimehest Erkki Põld
Otse Postimehest Erkki Põld Foto: Tairo Lutter

«Erinevad ohtlikud ained – balloonid, mahutid, kütus – need plahvatasid ja lisaks plahvatused toimusid nii hoones kui ka õuealal, ohtlikud ained levisid ka kanalisatsiooni, kus ka toimus plahvatus,» kirjeldas Põld päästjate jaoks ohtlikke olusid. «Põlenguala oli umbes 8000 ruutmeetrit,» lisas ta.

«Praeguseks on olukord ohutu,» kinnitas Põld.

Samuti tõdes ta, et veel on liiga vara öelda, mis täpsemalt põlengu põhjustas. «Ka praegusel hetkel veel kustutustööd käivad. Need ei ole küll ulatuslikud enam – pigem on tulepesade otsimine ja konstruktsioonide avamine. Aga veel on liiga vara öelda tulekahju põhjustest just seetõttu, et kui pääsjad saabusid sündmuskohale, oli tulekahju levik nii ulatuslik, et ei olnud võimalik öelda, kust tulekahju alguse sai.»

Suur-Sõjamäe tänaval süttis teisipäeva õhtu hakul ohtlikke aineid käitlev jäätmejaam ja selle ümber veel kaks hoonet. Põlengukohast levis mürgine suits: ümberkaudse piirkonna inimestel paluti uksed ja aknad suletuna hoida ning piirkonnas liikumist vältida.

Päästeamet kinnitas täna pärastlõunal, et tuli on nüüdseks kontrolli all ning ohtu inimeste elule ja tervisele enam ei ole.

Ülemiste järvest täna võetud veeproovide analüüsi tulemused ei tuvastanud Suur-Sõjamäel toimunud põlengu järgselt ühtki muutust pinnavee kvaliteedis.

Keskkonnaamet alustas juhtumi osas kriminaalmenetlust § 365 järgi, mis käsitleb keskkonna saastamist ettevaatamatusest. Kriminaalmenetlust juhib Põhja ringkonnaprokuratuur.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles