Värskelt kinodesse jõudnud tehisintellektiteemalise koguperefilmi «Lapsmasin» režissöör Rain Rannu rääkis saates «Mis uudist?», et tehisintellekti peetakse üheks suurimaks eksistentsiaalseks kriisiks tuumakatastroofi ja kliimasoojenemise kõrval. Mida ChatGPT New Yorgi vajumisest arvab, seda vaata video-podcast'ist.
MIS UUDIST? ⟩ Rain Rannu: AI võimekus sõltub sellest, kui võimsa arvuti küljes see on
/nginx/o/2022/03/18/14433244t1h68e1.jpg)
25. mai 2023, 10:54
Rain Rannu äsja saabus tagasi Cannes'i filmifestivalilt. «Kõik filmitööstusega seotud inimesed on seal üle maailma koos. Oli põnev nädal, mille jooksul oli väga palju asjalikke kohtumisi. Tore oli tulla tagasi Tallinnasse, kus ilm on sama soe kui Prantsusmaal,» lausus Rannu. Tallifornias on hetkel töös vähemalt viis erinevat mängufilmi. «Need kohtumised on suuresti meie filmide ümber,» lisas Rannu. «Minu järgmine film on kinodes võib-olla juba selle aasta lõpus.»
Roheline elektripakett
«Mul tuleb elekter ikkagi võrgust ja mul on roheline elektripakett, nii et loodan, et see tuleb tuulest ja päikesest, seda kontrollida ei saa,» lausus Rannu.
Salvestustehnoloogiat täna veel Rannul ei ole. «Samas see tundub väga loogiline asi, kui meil börsihind nõnda kõigub – mingil hetkel on see negatiivne ja teisel hetkel maksad 2000 eurot megavatt-tund,» lisas ta. Seetõttu oleks tema sõnul hea salvestada odavamat elektrit. «Sellised tehnoloogiad on tuleviku mõttes väga mõistlikud,» täiendas ta.
Elon Muskist rääkides tuli juttu sellest, kuidas Musk mõne aja eest teatas, et Tesla ehitab lisaks autodele ka humanoidi-kujuga roboteid. «Igal perel võiks olla üks või lausa kaks robotit kodus,» rääkis Rannu. «Ma võtaks küll. On ju tore, kui prügi väljaviimised või nõudepesu ja koristamise teeks ära robot,» leiab Rannu. Ta lisas, et ajaga muutuvad ka inimeste arusaamad, mis on normaalne.
AI kui eksistentsiaalne kriis
Kas sina ei karda, et tehisintellekt tuleb ja lõpetab meie eksistentsi ära, küsis Mart Normet. «Eks AId peetakse üheks suurimaks eksistentsiaalseks kriisiks tuumakatastroofi ja kliimasoojenemise kõrval. Esimest korda elus oleme ajaloos loomas midagi, mis on meist targem. Kui me mõtleme kõikidele teistele liikidele, kellest meie targemad oleme, siis neil ei ole suurt sõnaõigust selle üle, mis siin toimub,» nentis Rannu. Tema hinnangul on reaalne risk olemas, kui AI areng jätkub selliselt nagu praegu.
«Mis uudist?» on uus Postimehe video-podcast, mis jõuab vaatajateni paaril korral nädalas kell 11. Millised on reaalajas suurimad klikimagnetid ja tähtsaimad uudised? Sellest stuudios räägimegi. Saates on saatejuht Mart Normet, Eesti uudiste päevatoimetaja Loora-Elisabet Lomp ja külaline Rain Rannu.
«AI rahulikult haldab maailma, vaatab, et inimene on talle tülikas ja tema koht on puuris,» lausus Normet. «Kui me kuskil puuris lõpetame, siis selle põhjus võib-olla väga triviaalne. On oht, et me segame teda või lülitame teda välja,» vastas Rannu. Tema sõnul saabub see kontrollimatu hetk siis, kui tehisintellekt on targem kui meie. «Juba praegu kirjutab AI koodi, ehk tal on juba praegu võimekus luua uut AId, kui me anname talle sellise käsu. Hetkel me veel väga lähedal sellele ei ole,» lausus Rannu.
Kas on võimalik, et praegu on keegi salaja juba loomas seda võimast AId, millest Mark Zuckerberg, Google'i mehed ega Jaan Tallinn midagi ei tea? «Mingil kujul kindlasti. Need, kes valdkonda jälgisid, siis OpenAI ChatGPT tegija oli 5–7 aastat ametis. Aga kuskil laboris võib olla ka teoreetiliselt mingisugune grupp inimesi, kes teevad seda salaja. Kui me vaatame OpenAId, siis see ei ole väga suur firma. Ma sattusin sinna kontorisse mõni aasta tagasi, siis seal oli 50 või 100 inimest, ehk ei olegi vaja tuhandeid inimesi, et teha midagi, mis on juba piisavalt tark,» vastas Rannu.
Kas seda saab ka kontrollida? Rannu märkis, et kõik suuremad riigid praegu tegelevad sellega. « On mitmed viisid, kuidas seda kontrollida. Näiteks litsentseerid kõiki võimalikke AI-mudeleid. Sead mingisugused piirangud riistvarahulga kogunemisele ühte kohta, sest lõppkokkuvõttes AI võimekus sõltub sellest, kui võimsa arvuti küljes see on,» selgitas Rannu. Võrreldes 10 aasta taguse ajaga, siis tema hinnangul tegeleb nüüd palju rohkem inimesi selle teemaga, kuidas AId kontrollida.