Opositsioon tahab uut maksupoliitikat

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eile keskpäeval kogunesid Stenbocki maja ümarlaua taha opositsioonipoliitikud. Keskerakonna delegatsiooni juhtinud Vilja Savisaar võttis kogu räägitu linti. Pildil seiravad teda selja tagant erakonnakaaslane Ain Seppik (vasakult), rahvaliitlane Tarmo Mänd, peaministri büroo juhataja Arto Aas ja rahvaliitlane Karel Rüütli.
Eile keskpäeval kogunesid Stenbocki maja ümarlaua taha opositsioonipoliitikud. Keskerakonna delegatsiooni juhtinud Vilja Savisaar võttis kogu räägitu linti. Pildil seiravad teda selja tagant erakonnakaaslane Ain Seppik (vasakult), rahvaliitlane Tarmo Mänd, peaministri büroo juhataja Arto Aas ja rahvaliitlane Karel Rüütli. Foto: Toomas Huik

Kui valitsus on lubanud tuua Eesti sügavast eelarvekriisist pinnale ilma makse tõstmata, siis opositsiooniparteid, ametiühinguid ja isegi tööandjad näevad kärbete kõrval ühe lahendusena maksumuudatusi.




Keskerakonna ja Rahvaliidu juhte ning sotsiaalpartnereid eile Toompeal Stenbocki majas võõrustanud peaminister Andrus Ansip andis koos rahandusminister Ivari Padari ja keskpanga esindajatega ülevaate majanduse riskistsenaariumitest.

Poliitikud ja ametiühingute keskliidu esimees Harri Taliga nimetasid Toompeal käiku formaalseks, sest valitsusjuht ei pakkunud uut infot ega küsinud ka nende kärpeettepanekuid riigi rahanduse päästmiseks.

«Ansip on ikka seesama teerullimees,» ütles keskfraktsiooni aseesimees Ain Seppik.
«Meiega ei soovita arutelu. Opositsioon võib igasugu vapraid ettepanekuid esitada, kuid selle koalitsiooni ajal on nende saatus teada,» ei kippunud ta keskpartei ideid nimetama.
Hommikul koos olnud Keskerakonna juhatus võttis küll vastu avalduse, mille järgi on majanduskriis parim aeg kehtestada õiglane, astmeline tulumaks.

Riigikogu rahanduskomisjoni rahvaliitlasest aseesimehe Tarmo Männi sõnul lõikab valitsus täna seda, mida on varem külvanud. «Ettevõtte tulumaksu kaotamise ja eraisiku tulumaksu alandamise tõttu jäi igal aastal saamata kümme miljardit krooni. Kui osagi sellest rahast jõudnuks reservi, oleks seis täna palju parem,» rääkis Mänd.

Tema kinnitusel peab valitsus muutma senist maksupoliitikat. «Selle asemel et minna appi pangalaenudega hätta jäänud tavalistele inimestele, kiputakse neilt hoopis ära võtma,» ütles Mänd. «Kärpe tegijad ei adu kaasnevate sotsiaalsete probleemide suurust.»

Harri Taliga avaldas postimees.ee-le kahetsust, et valitsus on keskendunud vaid kärpimisele ja mitte riigi tulude suurendamisele ega majanduse elavdamisele. Kõige lihtsamalt saaks eelarve tasakaalu tulumaksumäära tõstes, leidis ta.

Väga radikaalse kärpeplaaniga tulid välja tööandjad. Peale selle et langetada kõigi riigi palgal olevate inimeste palku, vähendada toetusi ja edasi lükata pensionitõus, pakkusid nad ka 2250-kroonise tulumaksuvaba miinimumi allapoole toomist.

Seppiku sõnul leidsid tööandjad sedagi, et kui olukord veel hullemaks läheb, siis pole pääsu maksude tõstmisest. «Sellele viimasele oli Ansip selgelt vastu,» lisas ta.

Kui Seppiku hinnangul on peaministri aeg otsa saanud, siis Männi kinnitusel ei tohi päevapoliitika olla praegu opositsiooni jaoks enam esmatähtis. «Oleme valmis kõnelema, ilma kärbeteta ei kesta riik kauem kui aasta aega,» ütles Mänd.

Peaaegu 16 miljardi kroonise eelarveauguga maadlev valitsus plaanib kaheksa miljardi kroonise kärpe järel katta ülejäänud puudujäägi reservide ja laenudega. «Kui mõistlikult majandada, suudame reservide toel elus püsida kaks aastat,» ütles Mänd.

Rahvaliit toetab näiteks vanemahüvitise otsustavat alandamist. Ekskantslerina peab Mänd õigeks ka kaitsekulude kärbet, sest kaitseministeeriumi eelarves olevat alati raha, mis jääb aasta lõpuks kasutamata.

Valitsus sihib laenu

Peaminister Andrus Ansip teatas eilsel kohtumisel opositsiooniga, et tõenäoliselt võtab riik suvel väikese protsendiga laenu.

«Peaminister tunnistas lõpuks ometi, et nad tegelevad laenu teemaga,» ütles rahvaliitlane Tarmo Mänd. «Kui varem on räägitud hirmsast kümneprotsendise intressiga laenust, siis praegu olevat Euroopast võimalik saada ka väga soodsat laenu, mille intress on 2,7 protsenti.»

Männi hinnangul on kriisi ajal investeeringuteks soodsat laenu võtta igati õigustatud, sest nii käituvad kõik Euroopa jõukad riigid, kes soovivad sellega omalt poolt toetada närbuvat majandust.

Opositsioonierakondadele eile esitletud Eesti Panga musta stsenaariumi järgi langeb meie majandus tänavu koguni 8,9 protsenti ja inflatsioon jääb seisma 0,5 protsendile. Kohtumisel osalenud tööandjate keskliidu ennustuse järgi on üldine töötuse tase aasta lõpuks kahekordistunud. (PM)

Tagasi üles