EKRE fraktsiooni juht Martin Helme viis esmaspäeval riigikogu rahandus- ja sotsiaalkomisjonidele kokku üle tuhande muudatusettepaneku. Helme ei salga, et ettepanekute seas on ka mõni sisuline, kuid enamik on mõeldud riigikogu töö takistamiseks.
VIDEO ⟩ Martin Helme esitatud ettepanekutest: sisulisi on peotäis (10)
Kui palju muudatusettepanekuid te esitasite ja milliseid muudatusi välja pakkusite?
Viis eelnõud on, millel tähtaeg on täna. Nendest neli on maksueelnõud ja viies on perehüvitiste vähendamine. Nende viie eelnõu peale kokku on nõksa üle tuhande paranduse, mis tähendab seda, et enam-vähem iga eelnõu kohta on 200 parandusettepanekut. Mõnel pisut rohkem, mõnel pisut vähem.
Mis nende sisu on? On nii sisulisi, ehk väga sisulisi ka selles osas, millega saaks seaduseid muuta paremaks või millega saaks kogu paketti teistmoodi lahendada. Aga loomulikult on suurem osa neist sellised, millel ongi ülesanne ajada tööprotsess umbe. Kuna meil on maksueelnõud, siis maksueelnõude puhul kõige lihtsam on kas protsenti liigutada 0,5-1 punkti kaupa või jõustamiskuupäeva liigutada. Kui räägime peretoetustest, siis seal on võimalik loomulikult suurendada või vähendada ühe euro kaupa toetusi endaid.
Meie kodukorra järgi iga euro või protsendipunkt vajab eraldi muudatusena käsitlemist. Samamoodi ka jõustamine, sest see on väga põhimõtteline vahe ja ei ole formaalsus, kas seadus hakkab kehtima 1. jaanuaril või 30. juunil. Sellest inimesel on pool aastat rahalist vahet. Samamoodi maksudega.
Kas need muudatusettepanekud on EKRE poolt või kogu opositsiooni poolt?
Need konkreetselt on Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna saadikute poolt vormistatud. Osad on ka fraktsiooni poolt, aga põhiliselt on need saadikute ettepanekud.
Ütlesite, et osad ettepanekud on mõeldud lihtsalt töö takistamiseks ja osad on sisulised. Mis see osakaal on ja kui palju seal sisulisi on?
Sisulisi on peotäis, näputäis, ühekohaline number. Need on need, mille üle me lähme kauplema ja ülejäänud on kaalukang, millega püüame meelitada või veenda koalitsioonierakondi, et tasub nende sisuliste üle kaubelda. Sisulisi saab menetlusse edasi jätta ja saab ka komisjonis näiteks muuta, kui tahame. Aga seda «ballasti» saab ainult siis kõrvale jätta, kui esitajad need tagasi võtavad. See on see niiöelda jõuõlg, mis meil on.
Töötõkestus riigikogus on kestnud juba päris tükk aega. Kuhu maani te olete valmis minema? Kus on piir ja mida koalitsioon peab tegema, et te selle lõpetaksite?
Koalitsioon peab kurssi muutma, see ongi see piir. Koalitsioon teeb ju praegu asju, millele ta pole luba küsinud rahvalt. Ta valetas enne valimisi oma plaanide osas ja nüüd on tulnud riigikogusse asjadega, millele tal ei ole mandaati võetud. On pisut nukker või naeruväärne, et meie seisame täna siin ka Reformierakonna, Eesti 200 ja sotside valijate eest, kellele ei öeldud ennem valimisi, et meid tabab selline maksulaviin või et meilt võetakse lastetoetusi vähemaks. See, kus obstruktsioon lõpeb on see koht, kus koalitsioon lõpetab oma täiesti valeliku ja Eestit kahjustava poliitika ja muudab kurssi.
Kuskohas see piir siis ikkagi on?
Minu arvates on see ilmne - et mingid eelnõud võetakse tagasi, mida nad teevad ja leitakse teistsugused ja paremad lahendused. Meie panime lauale näiteks maksulahendusena selle, et võtame Eestis tegutsevatelt pankadelt erakorraliselt maksu netointressi tulu pealt. Pangad teenivad kuskil 600-700 miljonit lisaks tavapärasele intressitulule lihtsalt sellepärast, et Euroopa keskpank tõstis intresse. Nad ei ole mitte midagi teinud. Nad ei ole ühtegi uut laenu välja andnud, mingit uut toodet turule toonud ega turuosa laiendanud. Lihtsalt võtavad kogu Eesti ettevõtluse ja inimeste taskust sadu miljoneid. Tulgu see siis parem Eesti eelarvesse, mitte Rootsi pankade aktsionäridele. See on see koht, kust võiks ajada tagasi seda riigieelarve tulu, mitte Eesti ettevõtlust hävitades erinevate maksutõusudega või ka Eesti inimesi vaesemaks tehes toetuste äravõtmisega.
Te ütlete, et olete leidnud sellise «rahapaja». Kui selline «rahapada» on olemas, miks siis koalitsioon tahab kiusata inimesi?
Vot seda peab nendelt küsima, mismoodi nende loogika töötab. See on prioriteetide küsimus. Meil on prioriteet seista Eesti inimeste heaolu eest ja kui vaja, siis võtame maksu rahvusvahelistelt korporatsioonidelt. Nende prioriteet on vastupidine. Ja see ongi tegelikult poliitiline reaalsus.
Praegu ei ole ei opositsioon ega koalitsioon väga järgi andnud. Kui töötõkestus kestab edasi, siis kannatab lõppkokkuvõttes ikkagi rahvas sellest, et riigikogu ei tööta. Kuskohas EKRE on valmis kompromissi tegema?
Tegelikult on just vastupidi. Tuleb tsiteerida Benjamin Franklini ütlust, et iga kord, kui parlament on koos, siis ühegi inimese eluvabadus ega varandus pole päriselt kaitstud. Mida kauem parlament praegu tööd kinni hoiab, seda kauem on meil seis, kus tänane valitsus ei saa kahjustada inimeste heaolu ja ettevõtete tegevust. Mida kauem parlament praegu aeglaselt liigub, seda kauem on inimeste huvid kaitstud. Nii kaua kuni on võimalik maksutõususid, lastetoetuse võtmisi ja muid erinevaid suuri sigadusi ära hoida, nii kaua me seda ka teeme.
Valitsusel on kaks varianti. Kas nad üritavad jätkata seda, mida nad on meile juba näidanud, et nad üritavad seadust rikkudes edasi liikuda, millel on omad tagajärjed. Seadused ei pruugi saada väljakuulutatud ja igasugused kohtuvaidlused võivad järgneda. Või nad tulevad läbirääkimiste laua taha ja hakkavad otsima poliitilist kokkulepet. Siiamaani nad seda teinud ei ole ja ei ole tahtnud teha. Meie oleme seda mitu korda välja pakkunud, erinevaid asju välja pakkunud. Andnud mõista, et oleme valmis rääkima aga ei ole huvitatud. Järelikult on kanguse proov, et kes kauem jaksab.
Ehk koalitsioonil on valik, et kas hakata opositsiooni käpikuks või on neli aastat mõttetut riigikogu?
Ma ei näe seda nii dramaatiliselt, et opositsiooni käpikuks. Ega opositsioonil on hääli ikkagi vähem ja see tähendab seda, et lõputult ei ole kõiki asju võimalik kinni hoida ja ei peagi. Me hoiame ju kinni asju, mis on selgelt valijatele valetades välja käidud. Ei küsitud luba maksutõusudeks, ei küsitud luba selleks, et teha lastetoetuste vähendamist, ei küsitud luba, et teha vihakõne kaudu tsensuuri Eestis. Nendeks asjadeks ei ole luba küsitud. Viigu ellu oma programmi, millele nad oma meelest on mandaadi saanud ja siis meil ei ole põhjust niimoodi siin riigikogus blokeerida.