Peaminister Kaja Kallas kohtus teisipäeval Tallinnas visiidil viibiva Ühendkuningriigi välisministri James Cleverlyga ning arutati Venemaa vastutusele võtmist agressiooni ja sõjakuritegude eest, ootusi NATO Vilniuse tippkohtumisele ning kahepoolset koostööd.
Kallas rõhutas kohtumisel, et Venemaa alustatud sõda peab lõppema agressori lüüasaamisega. «Kestev rahu pole võimalik ilma rahvusvahelise korrata, mille keskmes on territoriaalse terviklikkuse ja suveräänsuse põhimõtted. Samuti on Venemaa vägivallatsükli katkestamiseks vaja riigi juhtkond agressioonikuriteo eest vastutusele võtta. Mitte keegi ei tohi olla puutumatu,» ütles ta.
Peaminister lisas, et parim heidutus Venemaale on tugev NATO ja NATO liikmelisus. «Meie piirkond on selle elav näide. Et vabaneda hallidest aladest Euroopas, mis on läbi aegade taastootnud konflikte, on meil vaja Ukrainat NATOsse pärast sõja lõppu. Vilniuses tuleb anda Ukrainale selles suunas positiivne sõnum.»
Eesti ja Ühendkuningriik teevad tihedat koostööd, et viia praktilisel tasandil ellu Madridi tippkohtumisel otsustatud üleminek tugevdatud kaitsehoiakule NATO idatiival. Selle jaoks on esmatähtsad NATO uued regionaalsed kaitseplaanid ja et kõik liikmesriigid seoksid plaanidega konkreetsed väed ja võimed. Kaja Kallase sõnul tähendab tõeline kollektiivkaitse seda, et kõikide liitlaste panus oma kaitsevõimesse peab kasvama tasemele, mis tagab tugeva heidutus- ja kaitsehoiaku kogu alliansi territooriumil ja võimekuse kõikidele ohtudele vastu seista.
«Selleks, et viia ellu kokku lepitud tegevused NATO tugevdamiseks ja paralleelselt jätkata Ukraina toetamisega, on ülioluline jõuda Vilniuses kokkuleppeni, et kõikide liitlaste kaitsekulud kasvavad koheselt 2 protsendini SKPst ja jätkavad kasvu 2,5- protsendini aastaks 2030. Eesti on juba otsustanud tõsta oma investeeringud riigikaitsesse 3 protsendini SKP-st,» ütles Kallas.
Kohtumisel räägiti ka kahepoolsest koostööst, sealhulgas võimalustest laiendada partnerlust tehnoloogia valdkonnas.
