Postimees on möödunud nädalal kajastanud, et valitsus plaanib tõsta ajakirjanduse käibemaksu viielt protsendilt üheksale ja majutusasutuste käibemaksu üheksalt kolmeteistkümnele.

«Sellega käib kaasas pehmelt öeldes lapsik jutt, et tegu on mingisuguse kompromissiga. Nimelt kaks aastat tagasi see sama Reformierakond kehtestas ajakirjandusele viieprotsendilise käibemaksu ja nüüd räägitakse, et meile tehakse mingi erakordne kompromiss,» sõnas Hõbemägi. 

Ta nentis, et käibemaksu tahetakse tõsta ajal, mil Venemaa valab järjest rohkem summasid Eesti inimeste ajude mõjutamiseks libapropaganda, valefaktide, igasuguse Vene propaganda ja muude võtetega, mille avastamisel, tagasilöömisel või paljastamisel on oluline osa just ajakirjandusel. 

«Ehk teiste sõnadega - ajal, mil Eestil on väga keeruline olukord, otsustab valitsus nõrgestada ajakirjandust tervikuna. Suur tänu!»

Ruussaar tõi välja, et praeguse valitsuse juhtpartei, kes kahe aasta eest ajakirjanduse käibemaksu korrigeeris, põhjendas seda tookord sellega, et julgeolekuolukord on niivõrd palju muutunud, et ajakirjandust tuleb aidata, sest ajakirjandus tagab julgeoleku. 

«Aga küsime! Kaja Kallas, Lauri Hussar, Marek Reinaas, Lauri Läänemets ja Jevgeni Ossinovski - kuidas on paranenud selle ühe aastaga julgeolekuolukord, et nüüd võib siis lasta jala sirgu, tõsta käibemaksu. Ma saan asjast aru nii, et kõik on korras. Kas teie meelest ongi päriselt korras?» küsis Hõbemägi.

«Mul on tegelikult kõige rohkem kahju nendest, kes kõige rohkem kannatavad, kes on ilmselgelt need inimesed, kes tellivad või ostavad kohalikku lehte paberil,» möönis Ruussaar. Strandberg lisas, et kohalike lehtede osakaal eestlaste lugemislaual on tõepoolest päris suur. 

«Kojukanne on ka parasjagu ligadi-logadi ja paratamatult on ikkagi niimoodi, et 65-75-aastaste inimeste hulgas on veebilugemine üsna väike. Jah, me võime öelda, et informatsioon on ju kättesaadav, aga siiski selle inimeste hulga juures on küllaltki tagasihoidlik määr neid, kes nutitelefone või arvutit kasutavad uudiste lugemiseks,» ütles Strandberg.

Ta tõi välja, et ilmselt jääb paberile trükitud ajaleht paljudele ainsa informatsiooni allikaks veel kauaks ning et sellega mittearvestamine näitab mõnes mõttes sotsiaalse empaatia puudumist. 

«Teatavasti riigikogu saadikutel on seadusega õigus hääletada oma südametunnistuse järgi. Nüüd teisest otsast me kuuleme, et Reformierakond ütleb, et meil on distsipliin, meie oleme otsustanud ja küll siis Eesti200 ja sotsid hääletavad nii nagu vaja. Ja kõik need saadikud, kes on tulnud Põlvast ja Pärnust ja Raplast jne, tõstes kätt selle käibemaksu tõusu poolt, tõstavad nad kätt selleks, et nende oma inimesed, kes neid valisid, saaksid vähem informatsiooni,» arutles Hõbemägi.

«Mina soovitan kõikidel nendel saadikutel väga tõsiselt mõelda, kas teie tahate seda, et teie kodukandis väheneb informatsiooni kättesaadavus. Kas teie olete valmis minema sinna oma kogukonna klubisse või kus iganes seal suheldakse valijatega, ja vastama küsimusele, et: «Mida sa tegid selleks, et hoida meie kohalik ajaleht elus või tegid sa midagi selleks, et meie kohalik ajaleht välja suretada?».»

Ruussaar lisas, et kui kohalikud lehed on väga suure surve all ja kahe aasta pärast toimuvad kohalikud valimised, siis võib ta kihla vedada, et neid kohalikke omavalitsusi, kes annavad ja jagavad tasuta oma poliitilise sisuga propaganda paberlehti, tuleb üha juurde. «Me oleme seda näinud, me näeme seda Tallinnas, Narvas ja ilmselt enne kohalikke valimisi näeme seda väga palju. »

«Milline see sõltumatu meedia olukord siis Eestis on? Meil teatavasti tegutsevad siin Google ja Facebook, viivad välja sadu miljoneid eurosid reklaamiraha nii Eestist kui Lätist, Leedust. Mingisugust abi ega kasu maksude reguleerimises või nende ettevõtete maksustamises valitsuse poolt ei ole olnud. Ja neid katseid ei ole ka näha olnud,» sõnas Hõbemägi.

Kuula pikemalt Kuku raadiost!