Koalitsioon otsustas, et peretoetuste eelnõu pannakse usaldushääletusele, sest kompromissi opositsiooniga leida ei suudetud. Opositsioonierakondade sõnul ei olnudki koalitsioonil kunagi plaanis reaalset kompromissi teha, vaid läbirääkimisi peeti selleks, et näidata avalikkusele nende kaasamist.
EKRE fraktsiooni juht Martin Helme tõdes Postimehele, et nende lähtepositsioon oli, et praegu juba makstavaid toetusi ei vähendataks. «Põhiseisukoht oli kokku lepitud, et reaalseid toetusi, mida juba välja makstakse, ei tohi väheneda. Muudes asjades saab läbi rääkida ja kokku leppida,» ütles ta.
Helme sõnul olid nemad nõus järele andma näiteks selle arvelt, et kaotada ära peretoetuste indekseerimine. Ta nentis, et indekseerimine on tõepoolest kallis ning toob igal aastal kõvasti väljaminekuid juurde. «Kuna keegi ei ole seda indekseerimist saanud, siis ei ole kelleltki midagi ära ka võetud, aga juba me räägime mingisugusest 15-miljonilisest kokkuhoiust perekondade arvelt. See oli järelandmine, mida meie pakkusime,» sõnas ta.
Teise variandina pakkus EKRE välja kaotada ära sujuva väljumise mehhanism, mis on mõeldud suurperedele selleks, kui kõige vanem laps saab täisealiseks. Praeguse eelnõu järgi väljuvad nad toetussüsteemist mitme aasta jooksul ja see tekitab lisakulu.
«See oli kompromiss, millega me nõus olime. Esimene tingimus oli, et mitte kellelgi ei vähendataks toetusi ja summa, mis laekub, ei tohi väheneda. See oli kompromissi otsides meie lähtepositsioon. Sujuv väljumine oli ka päris kallis osa sellest seaduseelnõust – aastas kuskil paarkümmend miljonit ja kasvab kogu aeg,» rääkis Helme.
:format(webp)/nginx/o/2024/02/06/15871381t1h3575.jpg)
/nginx/o/2023/05/30/15357180t1h2eef.jpg)