:format(webp)/nginx/o/2021/04/15/13729185t1hac53.jpg)
/nginx/o/2023/06/14/15391388t1h27e1.jpg)
- 152 koolis 409st ei suutnud rohkem kui 30 protsenti õpilastest ületada 50 protsendi lävendit.
- Võrreldes pandeemiaeelse, 2019. aastaga on matemaatikaeksami tulemused alla läinud.
- Ministrid on läbi aastate rääkinud, et matemaatikaga on probleem, aga teinud pole nad midagi.
Tänavusel põhikooli matemaatika lõpueksamil ei suutnud ligi neljandik eksami umbes 14 000 sooritajast koguda võimalikest punktidest pooli, mis tähendab, et kokku põrus üle Eesti 3254 õpilast.
Eksamil läbi kukkunud 9. klassi lõpetajaid oli sedapuhku siiski vähem kui mullu ja tunamullu, mil matemaatika eksamil kogus alla 50 protsendi maksimaalsest tulemusest rohkem kui kolmandik õpilasi. Ent võrreldes nelja koroonapandeemia-eelse aastaga oli sel kevadel põrujaid enam.
Põhikooli lõpetamiseks peab õpilane koguma matemaatika-, samuti eesti keele ja ühe omal valikul tehtud eksami maksimaalsest punktide arvust vähemalt poole.
Vaatamata sellele, et matemaatika lõpueksami ülesehitus on aastate lõikes olnud enam-vähem ühesugune, on paljude asjatundjate sõnul tõenäoline, et eelmise ja üle-eelmise aasta kehvemad tulemused olid tingitud sellest, et puudus 50 protsendi lävend. «Ühelt poolt võis see vähendada õpilaste motivatsiooni edukalt esineda,» lausub Tartu Ülikooli matemaatikahariduse keskuse lektor Kerli Orav-Puurand, «teiselt poolt andis väga ausa ülevaate õpilaste tasemest.»
Tema sõnul on rõõmustav, et tänavune keskmine tulemus, 65 protsenti maksimumist, on võrreldes kahe eelmise aastaga parem, kuid ainult keskmisi võrrelda ei saa.
Haridus- ja noorteamet, kelle loodud komisjon eksamimaterjalid ette valmistab, toob täna haridusministeeriumile saadetud kokkuvõttes välja, et 152 koolis 409-st ei suutnud rohkem kui 30% õpilastest ületada lävendit. Tallinna 74 koolist oli selliseid koole 22. Neli aastat tagasi oli niisuguste kesiste tulemustega koole üle Eesti 69 ja Tallinnas ainult kuus.
Haridusministeeriumi üldharidusvaldkonna matemaatika peaekspert Helle Hallik tõdeb, et võrreldes pandeemiaeelse, 2019. aastaga on tulemused alla läinud. Lisaks lapsi kodu- ja distantsõppele surunud koroonale peab ta selle põhjuseks ka matemaatikaõpetajate puudust, kuid märgib, et enne põhjalikku analüüsi ei saa viidata ühelegi probleemile, mida lahendades matemaatika põhikooli lõpueksami tulemused paraneksid.
Kuue matemaatikaõpiku autor, Tallinna Ülikooli rakendusmatemaatika õppejõud Tõnu Tõnso oletab, et õpilaste matemaatikaoskuse allakäik võib tuleneda sellest, et paljud õpetajad ei ole matemaatikavõimelised. Tema käsitluses tähendab see, et nad jäävad hätta ebastandardsete ülesannetega, mis näitab nende erialaste võimete puudujääke.
Eesti eripärana paistab silma, et tüdrukute eksamitulemused on matemaatikas olnud aastate lõikes stabiilselt 4–7 protsendipunkti poiste omadest paremad. Paljudes lääneriikides on Tõnso andmeil vastupidi: tüdrukute tulemused matemaatikas on veidi kehvemad kui poistel.
Juba 2015. aastal oleks tulnud võtta härjal sarvist, et mis toimub. Tegelikult ei ole midagi tehtud.
Matemaatikaõpetaja Allar Veelmaa
Teine pikaajaline tendents on Eestis see, et neil, kes sooritavad matemaatika 9. klassi eksami vene keeles, on tulemused halvemad kui neil, kes teevad eksami eesti keeles. Viimasest kaheksast aastast neljal on see vahe küündinud kümne protsendipunkti kanti ja isegi üle selle.
Tänavune eksamil põrujate protsent tähendab piltlikult öeldes seda, et 135 klassitäit lapsi ei saanud põhikooli matemaatika lõpueksamiga hakkama, mis peaks Harjumaa Loo keskkooli matemaatikaõpetaja Allar Veelmaa sõnul panema haridusministeeriumis ja -süsteemis kõik häirekellad tööle. Ta nendib, et arvud on karmid ning küsib: «Aga mida nendega pihta hakata?»
Oma pikal pedagoogiteel on Veelmaa kuulnud haridusministreilt varemgi, nagu ka nüüd minister Kristina Kallaselt (Eesti 200), et matemaatika õpetamisega on probleeme ja nendega tuleb tegeleda. «Juba 2015. aastal oleks tulnud võtta härjal sarvist, et mis toimub,» ütleb Veelmaa, «tegelikult ei ole midagi tehtud.»
Haridusministeeriumi esindaja Hallik lausub, et põhjalikum matemaatikaeksami tulemuste analüüs toimub siis, kui kõik tekkinud vaided on üle vaadatud ja lõplikud andmed saadud, millele tuginedes saab otsida edasiviivaid lahendusi.
Eksamil läbikukkunuid ootab lähiajal korduseksam.
Tüdrukud näitavad poistest paremaid tulemusi
Tõnu Tõnso
Tallinna Ülikooli rakendusmatemaatika lektor
See, et poistel on põhikooli matemaatikaeksami tulemus keskmiselt viis protsendipunkti madalam kui tüdrukutel, on Eesti eripära. Meil satuvad poisid põhikoolis suurema tõenäosusega paljude naisõpetajatega konflikti ja peale seda on neil rohkem probleeme õpimotivatsiooniga, mõnel puhul on neil rohkem maadlemist ka oma negatiivsest aurast vabanemisega. Läänemaailmas on enamasti nii, et tüdrukutel on matemaatika tulemused keskmiselt poistest veidi kehvemad.
Vene- ja eestikeelsete õpilaste võrdluse puhul torkab silma, et kolmel aastal kaheksast olulisi erinevusi ei ole, aga viiel aastal kaheksast on. Siin võib olla probleem selles, et ülesanded on algselt koostatud eesti keeles ja seejärel tõlgitud vene keelde. Kehv tõlge võib mõne ülesande muuta raskemini arusaadavaks.
Tõsine ohusignaal on info koolide kohta, kus rohkem kui 30 protsenti õpilastest ei ületanud 50 protsendi lävendit. Nende koolide osakaal on nii Eestis kui ka Tallinnas oluliselt tõusnud. Huvitav, kui palju on Eesti koolides matemaatikavõimelisi matemaatikaõpetajaid?
Matemaatikavõimeliseks nimetaksin seda õpetajat, kes suudab lahendada ka niisuguseid raskeid mittestandardseid ülesandeid, mida ta ei ole varem lahendanud. Matemaatikavõimeline matemaatikaõpetaja suudab ise tuletada valemeid ja tõestada teoreeme, tehes seda vajadusel veidi erinevalt sellest, kui tehakse tavaliselt kooliõpikutes. Lihtsustades võiks öelda, et matemaatikavõimeline matemaatikaõpetaja teeb vajaduse korral ise matemaatikat, ta ei aja näpuga järge õpikutes ja töövihikutes.
Mõnes koolis on ilmselt peaaegu kõik matemaatikaõpetajad matemaatikavõimelised, mõnes on üks või kaks, aga kardan, et mõnes ei ole neid ühtegi.