REPORTAAŽ ⟩ Öösel tegutsevad loomaaias filmikakud ja graatsilised kaslased

Õhtul veidi enne kella 21 on loomaaia lääneväravasse kogunenud ligi 50 inimest, keda silmitseb puurist hallika kasukaga loom. Ta hoiab kõigi nelja käpaga kinni oksast, kuhu ta on end sättinud pea alaspidi, ning vaatab külastajatele eriti armsate pruunide silmadega otsa.

Giid ei ole veel kõnelema hakanud, kuid laiskloom Vasco lummab juba külastajaid, tehes sissejuhatuse loomaaia eriti populaarsele üritusele – hilisõhtusele ekskursioonile, mille piletid müüakse välja paari-kolme päevaga. «Miks ta niiii laisk on?!» venitab üks laps vaadates, kuidas loom stoilise rahuga käppi kümne sentimeetri haaval oksal edasi liigutab.

Peagi on platsis giidid, grupp lüüakse pooleks ning meie jääme loodushariduse spetsialisti Heiko Kruusiga, kes hakkab reipalt laiskloomade kohta kummalisi fakte pilduma: kuigi laiskloom on ehitatud nii, et tema karvastik kasvab kõhu poolt selja poole ja vesi voolab eluka seljast kergesti maha, kasvavad talle loomulikus ja koduses Lõuna-Ameerika vihmametsas ikkagi karvade sisse vetikad (loomaaias seda küll ei juhtu) ning puu otsast alla tulevad nad vaid korra nädalas – selleks et kakada!