/nginx/o/2021/11/02/14178643t1hf8ee.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2023/06/19/15402449t1h0411.jpg)
- Metsas jaanituld teha ei tohi.
- Maastikupõlenguid on tänavu mullusest palju rohkem.
- Ka koduaias tuleks enne tule süütamist mõelda ohutusele.
Kuigi nii kohalikud omavalitsused kui ürituste korraldajad kutsuvad inimesi jaanipidudele, ollakse paljudes kohtades valmis jaanilõkkest loobuma. Päästeamet jaanitule tegemist küll ära ei keela, aga palub enne tule tegemist olukorda hoolikalt hinnata.
Päästeameti päästetöö osakonna valmisoleku talituse juhi Leho Lemsalu sõnul algas Eestis juba 14. juunil tuleohtlik aeg, mis tähendab, et metsas on lõkke tegemine, grillimine ja suitsetamine keelatud.
Lemsalu selgitas, et loomulikult tahab ka tema, et jaanipäev oleks ilus, aga paraku on loodus teinud oma trikke – vihma on tulnud väga vähe, nii et metsamaastik on hästi kuiv ja see toob kaasa päris suure tuleohu. «Kui panna need kaks asja kokku, et meil on jaanipäev, kus tavaliselt tehakse palju lõkkeid, ja väga kuiv metsamaastik, siis see olukord head ei tõota,» nentis Lemsalu. Ta lisas, et päästeamet ei taha kuidagi jaanipäeva ära rikkuda, aga kutsub siiski inimesi üles tuletegemisest loobuma, et pidudega ei kaasneks suuri metsa- ja maastikupõlenguid.
/nginx/o/2023/06/19/15402450t1h3c9e.jpg)
Tuleb olla tähelepanelik tule tegemisel
Lemsalu sõnul on seni suhteliselt üldsõnaliselt öeldud, et looduses ei tohi teha tuld, grillida ega suitsetada. Samas on see väga tugev sõnum: tuleb olla hästi tähelepanelik ükskõik millise tule tegemisel. «Inimesel endal tuleb olukorda hinnata – kui kodus on muru niidetud, läheduses ei ole kuluheina ega metsa, pole probleem ka grillida või väikest koduaia tuld teha. Näiteks kui kohalikul omavalitsusel on lõkkeala ümber asfalt, betoon, muruplatsid või hooldatud park, võib seal jaanituld teha. Paraku on külade ja linnade lõkkeplatsid tihti just keset loodust, mida ümbritsebki kuiv mets. Seal peaks tõsiselt kaaluma, milliseid meetmeid kasutusele võtta või kas üldse tuld teha.»
Lemsalu juhtis tähelepanu vajadusele olla ka oma koduaias tähelepanelik, sest kui aia taga on mets või suured heinamaad ja tuul puhub samas suunas, tasuks sel korral lõkke tegemisest pigem loobuda. «Jaanipäevani on küll veel mõned päevad aega ja ilmateade ütleb, et võib-olla mõnes kohas isegi sajab natuke, kuid paraku näitavad hetkeprognoosid, et kui vihma tulebki, siis mitte piisavalt. Seega püsib jaanipäeval tõenäoliselt kogu Eestis ikkagi väga suur tuleoht,» nentis päästeameti töötaja.
Mõned omavalitsused on juba ise hinnanud olukorda ja otsustanud seekord jaanitulest loobuda. Tallinna Haabersti linnaosa kavandas esialgu jaanilõket Harku järve äärde, ent suure tuleohu tõttu otsustati see ära jätta. Linnaosavanem Oleg Siljanov (KE) ütles, et esmaspäeva hommikul arutati olukorda koos spetsialistidega ja leiti, et tule tegemine praeguse kuivaga oleks liiga ohtlik.
/nginx/o/2023/06/19/15402451t1h8fca.jpg)
Poole aastaga üle 600 põlengu
Lemsalu märkis, et tänavu on olnud suuremaid ja väiksemaid põlenguid praeguseks juba sama palju, kui mullu terve aasta peale kokku. Ta lisas, et metsatulekahju kustutamise teeb keeruliseks tõsiasi, et metsas võib maastik olla väga erinev: sood, rabad, kõrgete puudega metsaalad ja kohad, kuhu päris tavapärase päästetehnikaga ligi ei pääsegi. «Enamus meie päästeautosid on mõeldud teel sõitmiseks, metsa, kus teid ei ole, tuleb kuidagi teisiti ligi pääseda,» rääkis Lemsalu. «On suureks abiks, kui inimesed annavad numbrile 112 kohe teada, kui kusagil suitsu märkavad. Oleme praegu seisukohal, et pigem tuleb alguses isegi üle reageerida, võimalikult palju ressurssi korraga peale saata ja tuli kotti võtta, et see ei leviks. Mida suurem ala, seda raskem on kustutamine. Päästjatel on abiks droonid, et kindlaks teha, kus ja kui palju põleb ning kuhu poole tuli liigub.»
Ühtlasi hoiatas Lemsalu olukorra eest, kus inimesed loodavad maastikupõlengu puhul omaenda kustutusoskustele ega teavita kohe päästeametit. Üldjuhul puuduvad inimestel vahendeid, millega maastikul suurt tuld kustutada. «Jaanilõkkest heina või sambla sisse sattunud säde tuleb kiiresti kustutada, kas või tallates. Levivast põlengust tuleb kindlasti teatada 112-le, muidu võivad tagajärjed hullemad olla.»
Lemsalu sõnul arvavad inimesed tihti, et kõige ohtlikum on tuleleek ja selle eest tuleb põgeneda, aga kui juba põlengualas olla, on kõige ohtlikum tegelikult suits. Kui suitsu sisse jäädes on nähtavus juba kehv, tuleb kiiresti ära minna ning ohust ka teisi inimesi teavitada.
Eile olukorda arutanud päästeamet otsustas, et jaanitulesid küll ära ei keelata, kuid neid ei tohi teha metsas ning tuletegemisel peab olema väga ettevaatlik. Ühtlasi juhib päästeamet tähelepanu, et lähipäevil prognoosib keskkonnaagentuuri ilmateenistus kuni 31 kraadi sooja ja sajuvõimalus on väga väike. Seega suureneb tuleoht veelgi. Päästeamet jälgib ilmaolusid ja päästesündmusi pidevalt ning juhul, kui olukord peaks muutuma, annab uued korraldused.
/nginx/o/2023/06/19/15402452t1h53d7.jpg)
Korralik vihm sajab alla vaid ühel päeval
Ilmateenistuse juhtivsünoptik Taimi Paljak leidis, et isegi, kui sel nädalal tuleb üks korralik vihm, mis paar tundi kestab, on väga küsitav, kas sellistes oludes on turvaline suurt jaanituld teha.
«Nädala esimene pool on enamasti kuiv ja kuum. Üksikutes kohtades võib olla väike sadu, aga sajuvõimalus on praktiliselt alla 50 protsendi,» ütles Paljak ja lisas, et temperatuuri maksimumid tõusevad nii teisipäeval kui kolmapäeval 30–31 kraadini.
Et neljapäeval liigub üle Eesti madalrõhkkond vihma ja äikesega, peaks Paljaku sõnul vihma saama kogu Eesti. «Seal, kus esineb äikest, on täiesti arvestatav sajuhulk, aga kus äikest pole, jääb sadu väiksemaks ja mõni paik saab ehk ainult üksiku sabina. See on aga selle nädala kõige asjalikum sadu,» möönis ta.
Jaanilaupäeval, jaanipäeval ja pühapäeval on Paljaku sõnul samuti sajuvõimalus, kuid selle tõenäosus püsib 25–50 protsendi lähedal. «Suurem osa Eestist on kuiv, aga temperatuur tõmbub natuke tagasi: maksimumid kõiguvad kuskil 25–27 kraadi piires, pühapäeval võib olla lausa alla 25 kraadi.»
Virumaa metsapõlengutele on piir pandud
Pühapäeval puhkenud metsa- ja maastikupõlengutel Ida- ja Lääne-Virumaal jätkuvad järelkustutustööd, kuid põlengud on kontrolli alla saadud nii Haljala vallas Kiva külas, Tapa vallas Läste külas kui ka Alutaguse vallas Mustjärve ääres. Esimeses kohas haaras tuli enda alla kuus hektarit ning seal tulid kutselistele ja vabatahtlikele päästjatele appi kaitseliitlased ja vabatahtlikud. Tapa vallas põlenud Lehtse turbakarjäärile oli raske ligi pääseda ning pealegi asub läheduses polügon, mistõttu kutsuti kohale ka politsei- ja piirivalveameti lennusalga helikopter. PM