REPORTAAŽ ⟩ Viimsilane veekriisist: mul on tunne, et vallaametnikud kontrollivad meid

Kaspar, kes on Viimsis Lubja külas elanud vaid aastakese, ütleb, et tema pole küll tähele pannud, et midagi teisiti oleks. Foto: Mihkel Maripuu

Pärast kuumast ja kuivast ilmast tingitud veetarbimise järsku kasvu juuni keskel hoiatas AS Viimsi Vesi elanikke olukorra eest, kus võimaliku tulekahju korral ei pruugi jaguda kustutusvett. Ootame elanikelt tarbimise piiramist ja joogivee kastmiseks raiskamise lõpetamist, teatas veefirma.

Joogivee kasutamisele seatud piirangud ei paista meest sugugi häirivat. «Ma olen nõus sellega, et ei ole vaja muru kasta. Kui te vaatate mu maja taha, siis näete, et ma ei ole siin kastnud ega niitnud. Muru on pruun, kõrbenud, aga joomata ja pesemata sa ei saa jääda. Muru kastmine on üle mõistuse! Kui on viletsad ajad, peaksid kõik kokku hoidma. Öösiti näen teinekord, kuidas inimestel vihmutid ja muud sellised asjad töötavad. Päeval keegi ei julge neid kasutada. Mulle tundub, et Viimsi valla mingid ametnikud või töölised sõidavad vahel ringi ja vaatavad, et seda liigset laristamist ei oleks,» räägib mees.

Kui uurin Tomi jutu kohta Viimsi vallavalitsusest, selgub, et selles leidubki tõetera.

«Veetarbimist monitoorib Viimsi Vesi ja neile tuleb teavitus, kui kusagil on see liiga suur. Siis nende andmete põhjal külastavad vallavalitsuse ametnikud majapidamisi. Kõikidel aadressidel, kuhu seni on välja sõidetud, oligi tegemist muru kastmisega,» selgitab Viimsi valla avalike suhete osakonna juht Heiko Leesment. Tema hinnangul ei mõista inimesed vahel lihtsalt probleemi tõsidust ega mõtle ka, kust tuleb muru turgutamiseks hoovis voolata lastav vesi. «Probleem oligi pigem selles, et inimesed ei saa aru veeressursi päritolust, seega tuli teha selgitustööd,» lisab Leesment.

Püünsi küla elanik Anne tunnistab, et tema on küll kastnud. «Mitte küll muru, aga teisi taimi.» Ennast muidu tagasihoidlikuks veetarbijaks nimetav naine ütleb, et kokkuhoiupoliitika pole temas emotsioone tekitanud. «Mu elu läheb tavapäraselt edasi, kraanid kuivad pole, veesurve ka täiesti normis.»