Eesti 200 poliitik tõmbas inspektorid haneks (10)
21. juuni 2023, 19:30
Riigikogu keskkonnakomisjoni juhtiv metsatööstur Tarmo Tamm (Eesti200) pääses Käsmus tehtud metsaraie osas puhtalt – kuna raietöö toimus aastavahetusel, sai maha võetud puud kahe kalendriaasta peale ära jagada.
«Rikkumist ei tuvastatud, sest ligikaudu 40 tihumeetrit puitu raiuti kahel järjestikusel aastal: detsembris 2022 ja jaanuaris-veebruaris 2023,» selgitas keskkonnaameti peadirektori asetäitja järelevalve valdkonnas Olav Avarsalu. «Kahe aasta lõikes jäi raie metsateatiseta lubatud raiemahu piiresse. Samuti veendusime uurimise käigus, et raie oli tehtud õigesti: metsa ei olnud raiutud liiga hõredaks.»
Väärteomenetlused alustati Avarsalu sõnul veebruaris pärast seda, kui riigiinfo telefonil 1247 oli laekunud teade ebaseadusliku raie kahtlusest Käsmus. Uurimised alustati kahtluse tõttu, et ilma loata on raiutud kinnistu kohta ligikaudu 40 tihumeetrit. Seadus lubab raiuda oma maalt kuni 20 tihumeetrit puitu aastas ilma, et selleks oleks vaja metsateatist ehk Keskkonnaameti luba.
«Keskkonnakaitseinspektorid asusid kahtlust kontrollima ning selleks alustati menetlus,» selgitas Avarsalu. Menetluse käigus kontrolliti Käsmu külas Metsa ja Neeme maaüksustel tehtud raieid. Ühes väärteomenetluses kuulati menetlusalusena üle Tarmo Tamm (füüsilise isikuna) ja teises menetluses MTÜ Käsmu Majaka Sadam juriidilise isikuna (esindaja Tarmo Tamm).
Mõlemad menetlused lõpetati, sest Keskkonnaameti uurimise käigus tehti kindlaks, et metsateatiseta lubatud raiemahtu kahe aasta kokkuvõttes ei ületatud. «Uurimise käigus mõõtsime täpselt üle raiutud metsa raiemahu; veendusime, et tehtud raieliik on neis metsaosades lubatud ning vestlesime tunnistajatega, et saada kinnitus raie toimumise ajale,» seletas Avarsalu.
Tamm oli võidus ette kindel
«Ma ei näe mingit probleemi!» kinnitas Tarmo Tamm juba enne keskkonnaameti väärteomenetluse otsust. Ta ütles, et tegi Lahemaa rahvuspargis Käsmus nii isiklikus kui enda juhitud mittetulundusühingu Käsmu Majaka Sadam metsas talvel ainult küttepuid ning keskkonnaametil puudub alus väita, et raie oli ebaseaduslik.
Tamm vaikis sellest, et tegu pole tavalise metsa vaid üle-Euroopalise väärtusega metsaelupaigaga, mida riik plaanib, kuid pole jõudnud veel kaitse alla võtta. Kui Tamm sellest teada sai, tõttas ta seaduseauku kasutades metsast nö viimast võtma.
Soov oli rohkem raiuda
Et mets on plaanis kaitse alla võtta, sai Tamm teada oktoobris, kui tegi MTÜ metsa kolm metsateatise taotlust – aegjärkse (mitmes järgus lageraie) ja harvendusraie tegemiseks 80 tm ulatuses (40 tm oleks ta saanud võtta ilma raieloata).
Luba ta ei saanud: lõviosa nii MTÜ kui Tamme enda metsast on tunnistatud Natura 2000 metsaelupaigaks ja keskkonnaamet on teinud ministeeriumile ettepaneku need metsad range kaitse alla võtta. «Kavandatavad raied võivad kahjustada/hävitada elupaika määral, et see pärast raiet ei vasta enam metsaelupaiga tunnustele,» hoiatas keskkonnaamet MTÜle saadetud vastuses.
Natura 2000 metsaelupaikade hävitamise pärast on Eesti teist aastat Euroopa Komisjoni rikkumismenetluse all. Kui seetõttu hakkas ähvardama trahv kuni 100 000 eurot päevas, teatas keskkonnaamet mullu veebruaris, et peatas raied Natura metsaelupaikades.
Pärast seda pahandasid nii töösturid kui omanike organisatsioonid, riik ahistab. Eesti Erametsaliit nõudis koheselt metsaomanikele selliste toetuste maksmist, mida makstakse kõige rangema kaitse all oleva metsa eest. «Kuna kompensatsiooni määr on naeruväärne, siis seetõttu olekski vajalik pakkuda koheselt vähemalt sihtkaitsevööndiga samal tasemel kompensatsiooni. Asjaolu, et 20 tm kinnisasja kohta raiuda saab, on pigem väike leevendus,» põhjendas liidu juhatuse liige Jaanus Aun.