Hõlptulu lootnud harvesterijuht müttas jaanipäeval Haanja looduspargis (6)
25. juuni 2023, 20:36
/nginx/o/2023/02/28/15171529t1h28a7.jpg)
Jaanipäeval Haanja loodusparki tööst puhkama läinud looduskeskkonna ekspert Mati Sepp avastas enda suureks üllatuseks seal looduskaitseseadusega vastuolus metsaraie. Ta teavitas keskkonnaametit, kelle inspektor peatas töö. «Minu teada on see Eestis aasta esimene looduskaitsealal toimunud lindude pesitsuse aegne raietegevus, mille keskkonnaamet peatas, aga ei välista, et neid on olnud ka rohkem,» märkis Sepp.
«Olin juba koduteel, kui märkasin autoga Haanjast kaks kilomeetrit Rõuge poole sõites künka otsas paistmas mõnda puutüvenotti. Samal ajal nõos toimetanud harvesterijuht oli vist kogemata pannud notid nii, et neid võis tee pealt näha,» rääkis MTÜ Hoiame Loodust ekspert, kes keeras seejärel pikema jututa otsa ringi, et toimuvat uurida. «Pildistasin asjad üles, fikseerisin olukorra.»
Sepp lisas, et kuna tal polnud õigust harvesteri juhiga suhelda — selleks pidanuks sisenema ohutsooni —, fikseeris ta kogu tegevuse eemalt ja teavitas seejärel keskkonnaametit, helistades riigiinfo telefonile. «Harvesteri juht minust välja ei teinud, vaid raius edasi,» meenutas Sepp.
Suheldes hiljem kohapeal käinud keskkonnaameti inspektoriga, märkis viimane jutuajamises Sepaga, et harvesterijuht oli tunnistanud, et jaanipäev valiti ebaseaduslikuks metsaraieks nimme. «Eeldati, et mitte keegi ei reageeri, kõik on puhkusel ja peavad jaanipäeva ja see oli sobiv ajaaken, kus saab tegutseda,» kõneles Sepp.
Töö kvaliteeti iseloomustas ta sõnaga «õudne».
«Kuna tegu oli aegjärgse turberaiega (üks kahest uuendusraie liigist, millest teine on lageraie — toim), oli paljudel kasvama jäetud puudel koor maas. Kui teed seda professionaalselt ja rahulikult, jälgid väga hoolega, et ei kahjustaks kasvama jäetud puid,» selgitas ekspert. «Seal oli töö retsidivistlik, sest näha oli, et aeti tihu taga ja seda tehti kiiruga. Ilmselgelt oli hirm nahas, et keegi võib avastada.»
Haanja looduspark on Natura 2000 alal, mis eeldab, et enne raieteatise andmist tuleb keskkonnamõjusid asjakohaselt hinnata. Koht, kus ebaseaduslikku raiet tehti, asub ühest sihtkaitsevööndist 300 ja teisest 500 meetri kaugusel.
«Sellel [raiel – toim] on ümbritsevale looduskeskkonnale väga tugev negatiivne mõju, kuna ümberringi asuvad ka kuusemetsad — raie tähendab nüüd kuuse-kooreüraskile rohkem elupaikasid,» kinnitas Sepp. «Kuuse-kooreürask järgneb häiringule. Raie lõhn meelitab nad nüüd sinna kohale. Tõenäoliselt saab sellest uus kolle, sest üraski jaoks pole midagi paremat värskest suvisest raiest.»
Ebaseadusliku raiega seotud asjaolud selgitab keskkonnaamet edasises menetluses.