Ida-Virumaa kutsehariduskeskuse direktor lahkub pärast ministeeriumi järelevalvet töölt
26. juuni 2023, 10:50
Haridus- ja teadusminister Kristina Kallase (Eesti 200) sõnul on olukord Ida-Virumaa kutsehariduskeskuses halb nii õpetajate kvalifikatsioonis kui ka keeleõppes. Nõudeid eiranud direktor Hannes Mets lahkub pärast hiljutist järelevalvet töölt ja ministeerium võtab koolijuhtimise üle.
Haridus- ja teadusministeerium viis Ida-Virumaa kutsehariduskeskuses läbi teenistusliku järelevalve ja leidis hulganisti puudusi õpilaste vastuvõtu korralduses, eestikeelse õppe korralduses, õppekavade täitmises ning õpetajate kvalifikatsioonis, märkis ministeerium pressiteates.
Minister Kristina Kallase (Eesti 200) sõnul oli olukord koolis kehv nii üldise juhtimise, õpetajate kvalifikatsiooninõuetele vastavuse kui eesti keeles õpetamisega.
Suur osa õppest venekeelne
«Koolis toimuv õpe ei vasta seaduses sätestatule ja ei ole vastanud juba aastaid,» märkis Kallas. «Kuigi seaduse järgi on kutsekeskhariduse õppekeel eesti keel, õpetatakse Ida-Virumaa kutsehariduskeskuses valdaval osal kutsekeskhariduse õppekavadel nõutaval tasemel eesti keeles vaid eesti keele tunnis ja suur osa õppest toimub vene keeles. Sellises olukorras ei näe ma võimalust, et kooli juhtkond ei võta vastutust,» lisas minister.
Järelevalve tuvastas, et kooli kutseõpetajatest olid kesk- või keskeriharidusega 66 protsenti, mis ei ole kooskõlas seaduses sätestatuga, kuna kutseõpetaja kutsestandardi madalaimale tasemele vastavaid õpetajaid ei tohi koolis olla üle 20 protsendi. Järelevalves selgus ka, et riigikeeleoskus ei vastanud nõutud tasemele kolmandikul töötajatest.
Kutsehariduskeskuse direktor Hannes Mets otsustas lahkuda omal soovil alates tänasest, teatas ministeerium. Direktori kohusetäitjana võtab ajutiselt koolijuhi ülesanded üle haridus- ja teadusministeeriumi üldhariduspoliitika osakonna juhataja Ülle Matsin. Ministeerium on alustanud kutsehariduskeskusele uue koolijuhi otsimist.
«Pean oluliseks, et Ida-Virumaa kutsehariduskeskus saaks kiiresti ära tehtud vajalikud reformid, et maakonnas oleks tagatud noortele põhiseaduslik õigus saada haridust eesti keeles ning neile, kelle eesti keel ei vasta vajalikule tasemele, ka tugi eesti keele õppimiseks. Järgmisest aastast, kui hakkab kehtima õppimiskohustus kuni 18. eluaastani, on eriti kriitiline, et kool viiks oma õppekvaliteedi ja eestikeelse õppe mahu vastavusse seaduses sätestatuga,» sõnas Kallas.
Õpilaste vastuvõtt kooli ja muu koolitegevus juhi vahetusega ei katke.