Vangla ei tahtnud eluaegsele vangile eesti keelt õpetada
/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
30. juuni 2023, 13:06
/nginx/o/2022/10/02/14871524t1hc52b.jpg)
Viru vangla ei soovinud palgamõrva ja veel mitme muu raske kuriteo eest aastaid tagasi eluks ajaks vangi mõistetud Aleksei Nikiforovile võimaldada eesti keele õpet, kuid jäi kohtus kaotajaks.
Aleksei Nikiforov esitas 2020. aasta 26. augustil Viru vanglale taotluse eesti keele õppimise, sotsiaalprogrammides osalemise ja soovitud töö tegemise võimaldamiseks.
Vangla leidis aga, et keeleõppeks pole põhjust, kuna Nikiforov kannab eluaegset vangistust ja viibib Eestis välismaalaste seaduse alusel. «Ennetähtaegsel vabanemisel puudub tal Vene Föderatsiooni kodanikuna seaduslik alus Eestis viibida ja ta saadetakse riigist välja. Eesti keele õpetamine pole kooskõlas karistuse täideviimise eesmärkidega, kuna ei aita kinnipeetaval ühiskonda integreeruda,» märkis vangla, lisades, et aastal 2011 õppis kaebaja eesti keelt, kuid õpingud katkesid temast tingitud põhjustel.
Eluaegne vang pöördus seepeale halduskohtusse, kus saavutaski võidu, kui kohus leidis, et vangla peab võimaldama kinnipeetavale eesti keele õpet esimesel võimalusel pärast kohtuotsuse jõustumist.
Vangla viis vaidluse ringkonnakohtusse, mis tühistas esimese astme kohtu otsuse, kuid riigikohtu reedese lahendiga sai õiguse siiski Nikiforov.
Riigikohus tõi esile, et Eesti keele õppimist vanglas reguleerib vangistusseadus, mille esimene lause sätestab, et kinnipeetavale, kes ei valda eesti keelt, antakse tema soovil võimalus eesti keele õppimiseks.
«Seega tagatakse kinnipeetavale keeleõpe, kui täidetud on kaks tingimust: kinnipeetav ei valda eesti keelt ja kinnipeetav soovib eesti keelt õppida. Sealjuures ei kohusta seadus eesti keele õppimise motiive põhistama,» märkis riigikohus.
Sealjuures ei ole asjaolu, et kinnipeetav on juba korra ise katkestanud keeleõpingud, piisav, et keelduda uuesti vangile keele õpetamisest, lisas riigikohus.
2005. aasta kevadel mõistis toonane Tallinna linnakohus Nikiforovi palgamõrva ja mitme muu raske kuriteo eest eluks ajaks vangi. Kohus mõistis Nikiforovi süüdi palgamõrvas, ühele tapmisele kaasaaitamises, ühes palgamõrvakatses, kahe inimese surma põhjustamises ja mitmes kergemas kuriteos.
Sama otsusega mõistis kohus süü tõendamatuse tõttu palgamõrva tellimises õigeks aseri kuritegeliku grupeeringu väidetava juhi Velijaddin Kerimhanovi. Samuti kohtu all olnud Aleksandr Eelranda karistas kohus ühe tapmise eest kümneaastase vangistusega ning Konstantin Sakuni tapmisele kaasaaitamise eest viieaastase tingimisi vangistusega kolmeaastase katseajaga.
Keskkriminaalpolitsei süüdistuse järgi süütas Nikiforov 2001. aasta 15. juunil Tallinnas Kaevuri 6 asuvas majas korteri, et maksta korteriomanikule solvamise eest kätte. Selles põlengus ei saanud inimesed vigastada. Järgmisel ööl süütas Nikiforov sama maja teise korteri, kus elasid naised, kes olid teda joomingu ajal väidetavalt solvanud. Üks naine suri tulekahjus saadud vingumürgitusse kohapeal ning teine kaks päeva hiljem haiglas.
Ühtlasi seisis keskkriminaalpolitsei süüdistuses, et Kerimhanov tellis 2001. aasta detsembris Eestisse saabunud palgamõrvarilt Nikiforovilt 5000 USA dollari eest oma konkurendi Rza Velijevi tapmise. Nikiforovil ei õnnestunud Velijevit tappa, kuna mõrvarelvaks mõeldud püstol kiilus tulistamisel kinni. Velijev pääses kerge ehmatusega ega teinud politseile avaldust. Hiljem väitis mees uurijatele, et ei saanud aru enda sattumisest tapmiskatse ohvriks.
2001. aasta 17. septembril täitis Nikiforov allilmategelase Vassili Matjuškini tellimuse ja tappis 15 000 krooni eest aseri ärimehe Hanlar Agassijevi. Nikiforovilt mõrva tellinud Matjuškin suri peksmise tagajärjel 2002. aasta märtsis.
Keskkriminaalpolitsei sai juhtunule jälile 2002. aasta kevadel, kui Tallinnas Mustamäel õnnestus tabada mitme kuriteo tõttu taga otsitud ning põgenemisel politseinikke granaadiga visanud Nikiforov.
Keskkriminaalpolitsei pidas Kerimhanovi kinni 2002. aasta 5. detsembril ja võttis ta vahi alla, kuid lasi ta hiljem allkirja vastu vabadusse.
Nikiforovit süüdistati peale Velijevi tapmiskatse ja Agassijevi tapmise ka allilmategelase Juri Šepetko, hüüdnimega Jura Boksjori mõrvale kaasaaitamises 2001. aasta 27. oktoobril. Siis peksid Sakun ja Nikiforov Šepetkot ja viisid ta seejärel Harju maakonnas Jõelähtme vallas metsa. Seal tappis Eelrand Šepetko lasuga pähe.
2003. aasta juuni alguses karistas kohus Nikiforovit politseinike granaadiga viskamise ja mitme muu kuriteo eest üheksa-aastase vangistusega ning talle granaadi müünud Eelranda ja Valeri Jelimaid kolmeaastase tingimisi vangistusega.