UURING ⟩ Eestimaad tabaks hädaolukord ootamatult: «Inimesed hindavad oma kriisivalmidust varasemast kriitilisemalt»

Kõik varud on olemas vaid 15 protsendil peredest Foto: Urmas Luik

Kriisideks valmistumise teavitusse on viimastel aastatel küll hulk lisaraha suunatud, kuid päästeameti tellitud ja Kantar Emori tehtud värske indeksuuring näitab, et Eesti elanike valmisolek kriisidega toimetulekuks on sama madal, kui oli kolm aastat tagasi, 2019. aastal.

Kuigi ohtude, sealhulgas sõjaliste ohtude, tajumine ja mõningad oskused on varasemaga võrreldes paranenud, hindavad inimesed oma reaalset valmisolekut jätkuvalt kesiseks.

Uuring näitab, et viimaste aastate jooksul on tasapisi paranenud elanikkonna üldine teadlikkus kriisidest. «Märgatavalt on vähenenud nende inimeste arv, kes ei ole kordagi mõelnud sellele, et nende pere võiks sattuda tõsisesse hädaolukorda. Kui kaks aastat tagasi oli sellise mõtlemisega inimesi 45 protsenti, siis praeguseks on nende osakaal langenud 30 protsendini,» ütles päästeameti ennetustöö osakonna juhataja Janika Usin.