Folgilinna suvi möödub koos villaste muruniidukitega

Ei ole neile võõras lossimägedest kostuv folkmuusika, kõrval puiesteel vuravad elektritõuksid või välisturistid – iseasi, kas nad ise sellest meelelahutusest hoolivad. Küll aga hoolivad nendest kohalikud ja lossimägede nõlvad. Jutt on Viljandi lossimägede lammastest.

Tegelikult kuuluvad lambad muidugi Viljandimaal asuva Arujaagu talu pererahvale, aga kohalikele tundub mõte lammasteta lossimägedest võõras ja lambad on justkui omad. „Inimestele väga meeldib, et siin on lambad,” sõnas talu perenaine Anu Kiik, kelle lambad juba neljandat suve Viljandi lossimägede nõlvu pügavad ja suvel nii turiste kui kohalikke rõõmustavad.

Kiik on valinud linnalammasteks ristandlambad, kes peaks looduslikul rohumaal oma kõhu kenasti täis saama. „Mineraali ja soola tuleb muidugi juurde anda,” lisas ta. Esimesel kahel aastal oli rohkem katsetamist, kuid kahel viimasel aastal on lossimägedes olnud kümme lammast – seda peab Kiik optimaalseks arvuks. Teiste seas on Viljandis talu lambakarja vanim isend, kes juba neljandat aastat lossimägede nõlvu pügab.

Sel aastal on aga põud teinud loomade ninaesisega oma töö ja nii pidi perenaine näiteks eelmisel nädalal käima igal õhtul lammastele lisatoitu toomas, et villakerad ikka kõhud täis saaks.

Kui kõige esimesel aastal valutas perenaise süda lammaste pärast rohkem, siis nüüdseks on kindlus, et kohalikud ja linna külalised kohtlevad lambaid hästi. Võitnud on ka keskkond: taimestik ja väikeelustik on kindlasti mitmekesisem kui nõlvade niitmisel masinatega. „Ma arvan, et see on selline win-win olukord,” sõnas Kiik. Nõlvad on hooldatud, lammastel kõhud täis ning linnalastel ja turistidel võimalik muistse ordulinnuse ja järvevaate juures ka loomi uudistada. „Minu jaoks on koostöö linnaga olnud igati meeldiv ja tagasiside inimestelt, keda olen siin lambaid toimetades kohanud, ainult positiivne,” kinnitas ta.