SALK ja Urmas Reinsalu peavad järelevalvekomisjonile aru andma

ERJK proovib välja selgitada, kas Urmas Reinsalu sai 2021. aasta valimiskampaania ajal reeglitevastast abi. Foto: Mihkel Maripuu

Riigikogu valimistest on möödas neli kuud ning aegamisi on erakondade järelevalve komisjoni (ERJK) lauale kuhjunud mitmesugused kaebused keelatud annetuste kohta valimiskampaanias. Kuid mitte ainult: viimasena laiemat kõlapinda leidnud juhtumi juured jäävad lausa 2021. aasta kohalike valimiste aega.

Nimelt menetleb ERJK Äripäeva artiklist ajendatuna erakonna Isamaa värske esimehe Urmas Reinsalu 2021. aasta linnapeakampaaniat. Äri- ja poliitveteran, Isamaas praegu lihtliikmena tegutsev Tõnis Palts ärgitas väidetavalt raha eest inimesi korraldama telefonikampaaniat Tallinna linnapea kandidaadile Reinsalule. Kuivõrd tasumine võis käia Paltsi ettevõtte kaudu ja Reinsalu kampaaniaaruandes ei ole Paltsi või temaga seotud ettevõtete tehtud makseid deklareeritud, võib see olla keelatud annetus.

Delfile kinnitas Palts, et tasus tõepoolest kolmele helistajale oma äriühingu arvelt, kuid ei teadnud, et selline tegevus pole lubatud. Reinsalu sõnas ERRile, et mingit teadlikku, tema tellitud valijate mobiliseerimise kampaaniat ei olnud.

ERJK aseesimehe Kaarel Tarandi sõnul on komisjon uurimisega algusjärgus. «Meil on protseduurireeglid: kõigepealt kogutakse tõendeid, peetakse kirjavahetust ja kirjavahetuse kulg võib sõltuvalt partneri mäletamisest olla aeglane või natuke kiirem. Aga igal juhul on ta võrreldes ajakirjandusega väga aeglane: kuu ja kiri laias laastus,» näitlikustas ta. «Praegu kogume informatsiooni, et kas väidetavad sündmused on üldse aset leidnud. Ja kui on, siis kas on kõik õige, aga jäänud aruandluses kajastamata – sellisel juhul saab lihtsalt aruandluse korda teha. Või kui on tegu keelatud annetusega, tuleb see annetajale tagastada,» nimetas Tarand võimalikud lahendused.

Samuti on algfaasis menetlus Sihtasutuse Liberaalne Kodanik (SALK) suhtes, kelle puhul uuritakse, kas riigikogu valimiste eel erakondadele osutatud teenused (küsitlused, nende tulemuste analüüsid jms – M. P.) võivad liigituda keelatud annetuse alla.

ERJK-l on õigus küsitleda vaid erakondi, valimisliite ja valimistel osalenud kandidaate ning nn kolmandatel isikutel pole kohustust komisjonile aru anda. SALKi juht Tarmo Jüristo on Tarandi sõnul öelnud, et on valmis tegema igakülgset koostööd. «Näitama andmeid, raha liikumisi jne. See on seaduse mõttes temapoolne vastutulek. Me ei saa praeguse seaduse järgi nõuda kolmandatelt isikutelt, kes valimistel ei kandideeri, igasugu andmeid. Nad võivad meile anda, aga ei pruugi.»

Seega liiguvad uurimised edasi teosammul. «Eks oleks põnev teada, kas oli tegu keelatud annetusega, aga kahjuks me saame teada väga aeglaselt,» tunnistas Tarand. «Ent komisjon tegutseb isegi kiiresti võrreldes parlamendi ja valitsustega, kes erakonnaseaduse parandusi, mis võimaldaks niisuguseid menetlusi kiiremini läbi viia, teevad juba üheksa aastat ning ikka pole kuskile jõudnud.»

ERJK-le lisahoobade andmine – eelkõige õigusliku aluse küsida dokumente, teavet ja selgitusi erakondade rahaasjade kohta ka kolmandatelt isikutelt, samuti kutsuda isikuid ERJK ette selgitusi andma – oli eelmise valitsuse ajal teravalt üleval, kuid Reformierakonna, Isamaa ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna kolmikliit lõpuks ühist keelt ei leidnudki.

Reformierakonna, Eesti 200 ja sotside koalitsioonileppes on lubadus erakondade ja poliitiliste organisatsioonide järelevalvet tugevdada olemas, samuti lubadus luua regulatsioon mitteerakondlikele poliitilistele ühendustele.

Valitsuse tegevusprogrammis on erakonnaseaduse muutmise tähtajaks pandud selle aasta oktoober. Ülesanne kuulub justiitsminister Kalle Laaneti (RE) pädevusse, kes tunnistas, et tema pole ministrina sel teemal veel arutelusid pidanud.