Reitingud: Reformierakonna tõus peatus, Eesti 200 langus jätkub

Eesti 200 esimees Lauri Hussar. Foto: Konstantin Sednev

Erakondade reitingutabelis esikohal oleva Reformierakonna tõus peatus, kuid Eesti 200 langus jätkub.

MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi ja uuringufirma Norstat Eesti AS küsitluse viimaste tulemuste põhjal toetab Reformierakonda 26,8 protsenti, Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda 23,5 protsenti ja Keskerakonda 16,2 protsenti valimisõiguslikest kodanikest.

Liidrikohal oleva Reformierakonna kaks kuud kestnud tõus on viimaste tulemuste põhjal peatunud ning peaministripartei edu teisel kohal oleva EKRE ees on 3,3 protsendipunkti. Kolmandal kohal olev Keskerakond jääb EKRE-st 7,3 protsendipunkti kaugusele.

Esikolmikule järgnevad Isamaa (10,5 protsenti), SDE (9,9 protsenti) ning Eesti 200 (7,7 protsenti). Isamaa ja sotside toetus nädalaga ei muutnud, kuid Eesti 200 langus jätkus. Eesti 200 toetus oli viimati nii madal 2020. aasta sügisel ning Isamaast jäädakse hetkel 2,8 ning sotsidest 2,2 protsendipunkti kaugusele.

Koalitsioonierakondi toetab kokku 44,4 protsenti ning opositsioonierakondi 50,2 protsenti vastajatest.

Tartu ülikooli teaduri Martin Mölderi sõnul näitavad käesoleva nädala toetusnumbrid pigem näitavad märke trendide muutumisest või vähemalt peatumisest kui jätkumisest.

«Reformierakonna toetuse kasv ning samuti EKRE toetuse langus on selle nädala koondtulemustes peatunud. Samuti on hetkeks peatunud ka Keskerakonna toetuse langus ning nende viimased nädalased tulemused on taaskord näidanud paranemise märke. Kusjuures viimastel nädalatel on erakonna toetus kasvanud pigem vene valijate hulgas. Lisaks toetuse langusele eestikeelsete valijate hulgas on Keskerakond viimase kahe ja poole aasta jooksul - alates peaministritooli kaotamisest ning Reformierakonnaga valitsuse moodustamisest - märgatavalt toetust kaotanud ka vanemate ning väiksema sissetulekuga valijate hulgas. Paljude kunagiste Keskerakonna toetajate puhul need kolm omadust ilmselt kattuvad. Oma valijate peamiselt profiililt ei ole erakond enam see, mis ta oli Jüri Ratase peaministriksoleku ajal,» selgitas ta.

«Kolme väiksema erakonna hulgas on näha, et Isamaa ja sotsiaaldemokraadid on sel nädalal oma toetuse taset säilitanud, samas kui Eesti 200 toetusnumbrid jätkavad langust. Kui veel mai alguses oli nende toetusprotsent üle 15, siis praeguseks on see vähenenud laias laastus kaks korda ning on hetkel 7,7 protsenti. Viimati oli nende toetus nii madal 2020. aasta sügisel enne seda, kui plaanitava abielureferendumi varjus neil oma toetus uuele tasemele õnnestus viia. On keeruline oletada, mida Eesti 200 toetusnumbrid veel teha võivad. Nende poliitiline maailmavaade ning samuti ka valijaskonna profiil kattuvad suuresti Reformierakonnaga. Samuti võib oletada, et seni uudsusele rõhunud erakond sellega enam uusi valijaid ei köida ning olemasolevaid ei hoia. Ilmselt näivad paljud erakonna senised toetajad hetkel üha enam põhjust kas mitte kedagi eelistada või pigem Reformierakonda toetada,» märkis Mölder.

Tulemuste presenteerimisel on MTÜ Ühiskonnauuringute Instituut ja uuringufirma Norstat Eesti AS keskendunud viimase nelja nädala koondtulemusele, mis tähendab, et valimiks kujuneb vähemalt 4000 inimest, millest on erakondade suhtelise toetuse arvutamisel välja arvatud erakondliku eelistuseta valijad.

Uuringufirma Norstat viis küsitluse läbi 6.-12. juunini, 12.-20. juunini, 26.-30. juunini ja 4.-10. juulini ning nendele vastas kokku 4000 18-aastast ja vanemat Eesti kodanikku. Valimi võimalikult esindusliku jagunemise eesmärgil teostati küsitlused kombineeritud meetodil – telefoniküsitluses ning veebiküsitluses.